Laupäev 16.detsember 2023 – pühapäev 17.detsember 2023
Vabandame, kohad on täis
Looduse Omnibussi jõuluaja retk viib teid Läti pealinna Riiga, kuid
mitte ainult. Külastame lisaks kuulsatele Riia jõuluturgudele muidki
paiku.
Läti pealinn Riia on mitte ainult Läti, vaid ka kogu Baltikumi pärl.
Riia vanalinn on kantud UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi
nimekirja. Riias elab üle 600 tuhande inimese, mis teeb sellest Balti
riikide suurima linna. Riias on alati mõnus jalutada ja nautida linna
kordumatut arhitektuurimiljööd. See on linn, kus näete ühes kohas
linna algusaegadel 13.sajandil ehitatud kirikuid, keskaegseid hooneid
vanalinnas, ainulaadseid juugendstiili näiteid, aga ka sajandeid
üleelanud puitarhitektuuri ja kaasaegse arhitektuuri pärle. Kuulsad on
Riia jõuluturud. Ja muidugi käib naabrite puhul asja juurde väike
vaidlus, kas tavale püstitada linna esindusväljakule jõulupuu pandi
alus Riias või Tallinnas.
Esimesel päeval külastame jõuluturgu Ķīpsala saarel ja „Liivi päeva“
Läti rahvusraamatukogus.
Selle aasta Baltimaade suurim jõuluturg toimub kolmel päeval Baltic
EXPO Ķīpsala rahvusvahelises messikeaskuses, kus on kauplejad Lätist,
Leedust, Eestist ja kaugemaltki. Jõulukinkide ihalejatele teeb miljöö
mugavaks katus pea kohal – sõltumatus ilmaoludest. Kui te ei leia
jõulukinki Ķīpsala jõuluturult, siis ei ole sellist jõulukinki olemas.
Baltimaade suurim jõuluturg toob kokku aukartustäratava hulga
kauplejaid, üle 500. Iga külastaja leiab midagi oma maitsele sobivat.
Olgu need puitkäsitöö, tekstiilid, loominguline käsitöö, talvehooaja
toiduhõrgutised, raamatud, tarbeesemed, ehted või muu. Turul on palju
huvitavaid tegevusi ja meelelahutust, mis on spetsiaalselt loodud
peredele.
Kuid Ķīpsala jõesaare asumis tasub lisaks jõuluturu melule veidi
jalutada ja ringi vaadata. Ķīpsala asumit piirab idast Väina (Daugava)
jõgi; üle selle viib rippsild. Läänes eraldab Ķīpsalat teistest
linnaosadest kitsas jõe haru – Zunda kanal. Saar on piisavalt
omanäoline, et olla osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast
Riia linna alast. Eriti hinnaliseks teeb paiga see, et seal on
säilinud veel 17. ja 18. sajandil ehitatud puitmaju.
2014. aasta alguses valminud Läti rahvusraamatukogu hoones Gaismas
pils (Valguse loss) arhitektiks on kuulus välislätlane Gunārs
Birkerts. Selles Riia linna uhkuseks olevas multifunktsionaalses
kultuuripalees on 16. detsembril „Liivi päev,“ kus toimuvad mitmed
kontserdid ja muud kultuuriüritused, lisaks tutvustatakse liivlaste
ajalugu, rahvakombeid ja toidutraditsioone.
Riias ööbime vanalinna serval asuvas hotellis Radisson BLU.
Teisel päeval pühendame aja Riia vanalinnale ja seal toimuvale
traditsioonilisele Vana-Riia jõuluturule.
Toomkirik on rikkaliku ajalooga Riia üks olulisemaid vaatamisväärsusi.
Riia toomkirik on tuntud hämmastava ajaloo ja imeliste orelite
poolest. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.
Ajalooliselt oli Riia Toomkirik Liivimaa keskne toomkatedraal kuni
Liivimaa lagunemiseni 1561. aastal. Riia Toomkirik on keskaja suurim
ning üks vanemaid sakraalehitisi Lätis ja Baltimaades. Henriku
"Liivimaa kroonika" andmetel pühitses Riia piiskop Albert 1201. või
1202. aastal algse Riia toomkiriku koos kogu Vana-Liivimaaga "õndsaima
jumalaema Maarja auks". See põles maha 1215. aastal. Esimene
jumalateenistus selle asemele ehitatud praeguses Toomkirikus peeti
1236. aastal.
Jõuluturg on end sirutanud Toomkiriku esisele väljakule, kuid mitte
ainult. Jõuluturgu jätkub Liivi väljakul, Esplanaadil ja mujalgi.
Esimesel advendil avatakse Riias igal aastal ligi 10 jõuluturgu.
Paljud neist on avatud kuni jaanuari alguseni.
Kogu Riia vanalinna õhk on täidetud kaneeli, ingveri ja röstitud
mandlite aroomiga. Proovida saab traditsioonilisi läti roogasid,
kohalike tootjate veine ja pühade peamist jooki – hõõgveini.
Loomulikult ei puudu ka traditsioonilised kingitused nagu piparkoogid
ning villased sokid ja kindad.
Riiast lahkume tagasi kodupoole ja külastame Baltimaade esimest
kristlikku kirikut Ükskülas (läti Ikšķiles) Püha Meinhardi saarel.
Meinhard oli esimene saksa kristlik misjonär Liivimaal ja esimene
Üksküla piiskop aastatel 1186-1196. 8. septembril 1993 kuulutas Lätit
külastanud paavst Johannes Paulus II Meinhardi pühakuks.
Meinhardi eestvõtmisel ehitati Üksküla linnus ja kirik. 1186. aastal
sai sellest Üksküla piiskopi kirik, 1202. aastal viidi sealt
piiskopkonna keskus Riiga. Kirikusse maeti esimesed Liivimaa piiskopid
Meinhard (1196) ja Berthold (1198). Bertholdi säilmed viidi Riia
toomkirikusse 1229. või 1230. aastal ning Meinhardi säilmed 14.
sajandi lõpus.
Vana Üksküla asula alad ujutati üle Riia veehoidla rajamisega. 1976.
aastal loodi kiriku ja linnuse varemete kaitseks tehissaar. 1999.
aastal nimetati see Püha Meinhardi saareks.
Edasi sõidame läbi kunagise Hansalinna Lemsalu (Limbaži) Eesti piiri
ääres Salatsi jõe kaldal asuvasse väikelinna Staicelesse. Kunagi oli
see Mõtsa Pūole (Metsapole) muinasmaakonna Salatsi liivlaste asuala.
Staiceles on grupp entusiaste püüdnud taaelustada liivlaste
kultuuripärandit ja säilitada mälestust sellest eestlastele lähedasest
rahvast.
Külastame linna vanimas majas asuvat liivlaste muuseumi Pivālind.
Liivi keeles on pivālind pühalind – valge toonekurg. Liivlaste
muuseumis ootab meid jõuluaja õhtusöök, kus pakutakse piirkonnale
omaseid traditsioonilisi liivi toite ja jooke.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval
16.detsembril 2023 kell 6.30
Tagasi Tallinnas pühapäeval 17.detsembril 2023 kell 22.30
Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöögiga ja jõululaud
Liivi majas ) 155 eurot.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.
Arved tuleb tasuda tähtajaks.
Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.
Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !
