Pühapäeval 21.jaanuari 2024

Teeme meeleoluka matka Suurupis ja Murastes, kus vaatame kauneid pangaastanguid. Metsas loodame näha ilvese jälgi ning mererannas vaatame talvituvaid linde. Oma kodukandi kauneid paiku tutvustab looduskaitsja Val Rajasaar.

Murastest sõidame Türisalu ja Treppoja kaudu Paldiskisse. Vaatame uhket Pakri panka ning teeme lõunapeatuse söögikohas Peetri Toll. Tagasiteel vaatame kunstvalguses kaunist Keila juga.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.30
Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind 25  eurot, kooliõpilastele 15 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 20.jaanuaril 2024

Talvine retk koos geograafi ja ajakirjaniku Toomas Kümmeliga viib meid Ida-Virumaal põnevatesse ja kaunitesse paikadesse. Vaatame Ida-Virumaa pankranniku uhkemaid vaateid ning sealt laskuvat Valaste juga. Talvisel ajal on ta jäärüüs ja eriti kaunis.

Külastame Kuremäe kloostrit kus laupäeval tähistatakse Ristija Johannese mälestuspäeva. Kuremäelt sõidame läbi Alutaguse metsade Iisakusse, kus sööme lõunat kohvikus Prowints. Poluvernikutemaalt sõidame Peipsi äärde Kauksi randa, kus  Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses vaatame huvitavaid näitusi. Tagasi tuleme Rannapungerja, Tudulinna ja Avinurme kaudu. Teel Tudulinna vaatame üle Rannapungerja jõe viivat katusega Järuska silda.  Tudulinna "vulkaani" ja kahte kirikut. Avinurmes külastame tuntud Puiduaita.
Kaasa saab osta põnevat käsitööd. Kohvikus kooki ja kohvi.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30
Tagasi Tallinnas kell 20.00

Sõidu hind koos  lõunaga Iisakus 45  eurot, kooliõpilastele 30 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Valaste juga 2024. Pildistas Koidula Kliimann

Laupäev 03.veebruar 2024 – pühapäev 04.veebruar 2024

Zemgale on ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis. Zemgale asub Väina jõest lõuna pool vastu Leedu piiri. 13. sajandi vallutuste järel kuulus vana Liivimaa, alates 1561. aastast Kuramaa hertsogiriigi koosseisu. Aastatel 1596–1617 oli iseseisev Zemgale hertsogiriik, 1795–1917 Vene impeeriumi Kuramaa kubermangu idapoolne osa. Ajaloolist piirkonda asustasid alates 2. sajandist balti rahvas semgalid. Semgalite tähtsamad keskused olid Mežotne ja Tērvete. Umbes 16.–17. sajandil semgalid assimileerusid ja kadusid ajaloo areenilt, moodustades koos latgalite, kurelaste ja liivlastega läti rahva.

Esimesel päeval külastame Dobele ordulinnuse varemeid ja innovatiivset muuseumi, Zaļenieki (Zaļā) mõisa jahilossi ja külastame kunagise Kuramaa hertsogiriigi pealinnas Jelgavas (Miitavi) rahvusvahelist jääskulptuuride festivali, seejärel sõidame ööbimiskohta Bauska linnas.

Dobele ordulinnust hakati ehitama 1335. aastal Saksa ordu Liivimaa haru maameistri Eberhard von Monheimi juhtimisel Bērze jõe äärde. Ehitustööd katkestati ja neid jätkati 1345. aastal. 1620. aastal Rootsi-Poola sõja ajal vallutasid linnuse Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed. Põhjasõja ajal 1701. aastal peatus lossis Rootsi kuningas Karl XII. Lossi viimased elanikud lahkusid sealt 1730. aastal.

Ordulinnuste varemeid on vanal Liivimaal ohtralt. Dobele ordulinnuse varemed ei äratanud varem erilist tähelepanu, kuid 2021. aasta augusti lõpul valminud muuseum on varemete säilitamise ja eksponeerimise innovatiivse lähenemise supernäide. Ordulinnuse kabeliosa on oskuslikult konserveeritud. Kabeli alt välja tulnud keskaegne kelder leidis uues hoones kasutust lisaruumina näitusesaalina. Välismüüride ülemiste osade säilitamiseks võeti kasutusele mitmeid ehituslikult huvitavaid tehnikaid, et varemed säiliksid praegusel kujul võimalikult pikka aega. Ordulinnuse kabeli konserveerimisehitis võitis Läti 2021. aasta parima ehitise arhitektuuriauhinna ja on leidnud rahvusvahelist tunnustust.

Zaļenieki mõisa jahiloss on ainulaadne Kuramaa hertsogiriigi 18. sajandi arhitektuurinäide, sest hoone on suhteliselt hästi säilinud, ei ole põlenud ega hävitatud sõdades. Ajaloolisest interjöörist on säilinud seinamaalingud ja parkett, võlvitud lagede viimistlus. Lossis asub Zaļenieki kutsekool. Mõisa ansambli lahutamatu osa on eksootiliste puuliikidega park, mille looduslik reljeef ja veehoidlad moodustavad romantilise maastiku.

Sel aastal toimub Jelgavas juba 25. korda rahvusvaheline jääskulptuuride festival. Osalevad skulptorid paljudest maadest. Festivali raames valmib nädala jooksul üle 50 võistlusskulptuuri ja jääobjekti. Pimeda saabudes saavad külastajad nautida sünkroniseeritud jääskulptuuride, muusika- ja valgusetendusi.

Teisel päeval külastame suursugust Rundāle lossi, Bauska lossi ja vaatame suurejoonelist Mežotne mõisahoonet.

Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis ning pakub vaatamiseks 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda. Rundāle lossi ansambel ehitati aastail 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bühroni, Vene keisrinna Anna Joanovna soosiku suveresidentsina. Loss ehitati kuulsa Vene õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.

Bauska loss asub maalilises paigas Memele ja Musa jõgede ühinemiskohas. Barokkstiilis lossi mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1443. aastal. See oli kindluse osa, mis ehitati Saksa ordu Liivimaa haru rüütlitele kaitserajatisena. Bauska lossi uus osa on ehitatud 16. sajandi lõpus Kuramaa hertsogi residentsiks. Barokkstiilis loss on võimalikult originaalilähedaselt taastatud. Lossi rajatud muuseumis saab vaadata ajastutruid eksponaate. Lossi parunite eluruumides jalutades näeb, mismoodi aadlisoost inimesed oma elupäevi veetsid. Bauska loss ei olnud aadlike püsielukoht, vaid peatuspaik, kus viibiti ajutiselt. Moehuvilised näevad 16.–17. sajandi  kostüüme. Kiigata saab ka kööki, mis on samuti originaalilähedaselt üles ehitatud ja varustatud kõige sellega, mida üks tolleaegne köök endas sisaldas. Lossitornist avaneb vaade lossile, jõele ja Bauska linnale.

Mežotne mõis on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Lätis. Hoone ehitati 1802. aastal tsarinna Katariina II lähikondlase vürstinna Charlotte Karpovna von Lieveni tellimusel. Mõisa projekti koos pargiga tegi Itaalia arhitekt Giakomo Quarenghi. Väga suur mõis asub Bauska lähedal Lielupe jõe paremal kaldal. Mežotne mõisas on neljatärnihotell ja väike muuseum.

Seejärel alustame Riia ja Pärnu kaudu koduteed.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel koos giidie ja muuseumi töötajatega kohtadel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval 03.02.2024 kell 6.30
Tagasi Tallinnas pühapäeval 04.02.2024 kell 22.30

Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöökiga hotellis, festivalipilet Jelgavas, muuseumipiletid) 150 eurot

Liituda saab ka Pärnust.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Pühapäeval 14.jaanuaril 2024

Sel nädalavahetusel lubab ilusat talveilma ning jääolud Võrtsjärvel on turvalised.
Sõidame läbi Põltsamaa ja Rannu Vehendisse kus asub Limnoloogiajaam ja uhke Järvemuuseum.Muuseumis saab näha nii kodumaised kui eksootilisi kalu ning uut Võrtsjärve tutvustavat näitust.

Muuseumit tutvustab Heli – Anneli Villako.

Pärast muuseumi külastust teeme meeleoluka jääretke Tondisaarele.
Matka pikkus 5-6 km.

Pärast matka ootab meid muuseumis soe supp ja kohv ja tee.

Pärast Järvemuuseumi ja jääretke vaatame Võrtsjärve ääres uhket Tamme paljandit. Tagasiteel teeme peatuse Johan Laidoneri sünnikodu juures ning vaatame Viiralti tamme. Tänavu veebruaris möödub Johan Laidoneri sünnist 140. aastat ning Viiralti tamm on valitud Euroopa aasta puu nominendiks.

Retke juhib ja Põhja Viljandimaa loodust ja kultuurilugu tutvustab geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00
Tagasi Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind koos muuseumipileti ja lõunaga 45  eurot, kooliõpilastele 30 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 13.jaanuar 2024

Vabandame, kohad on täis 

Aasta esimesel retkel sõidame Eesti kaunimatele jugadele jäämänge vaatama. Esimese peatuse teeme Jägala – Joal, kus talvekülmad on loonud imelisi jäälosse. Edasi sõidame Virumaale, kus vaatame kauneid jäämänge Eesti kõrgematel Saka ja Valaste joal. Tagasi tuleme Rakvere kaudu, kus Kultuuririkkuse aasta alguse puhul annab linna keskväljakul kontserdi ansambel Põhja-Tallinn.

Päeva lõpus vaatame Lahemaa kaunimat Nõmmeveski juga.
Kohvi ja söögipeatused Viitnal, Valastel ja Rakveres.

Retke juhib geograaf Jaan Riis

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30
Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind 35  eurot, kooliõpilastele 25 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reede 08.märts. 2024 – pühapäev 10.märts 2024

Vabandame, kohad on täis 

Kolmepäevase Leedu huvireisi keskmes on Kaziuko mugė, Vilniuse Püha Kazimierase suurejooneline käsitöölaat. Seda Väikese Kazimieraze laata peetakse Vilniuse
vanalinna tänavatel ja väljakutel juba alates 17. sajandi algusest. Leedulased kutsuvad Kazimierzi mälestuslaata hellitavalt Kaziukaseks. Püha Kazimieras oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kroonprints, Kazimierz IV, Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (Kazimierase nime all) poeg. Jagelloonide dünastiast pärit palvetele pühendunud askeet kuningapoeg Kazimieras suri Hrodnas vaid 26aastasena tuberkuloosi. Ta on maetud Vilniuse katedraali Püha Kazimierase kabelisse. 1602. aastal kuulutas paavst Clementius VIII Kazimierase Leedu ja Poola kaitsepühakuks ja paavst Pius XII 1948. aastal kõikide noorte kaitsepühakuks.
Traditsiooniliselt peetakse laata püha Kazimierase pühale (4. märts) lähimal nädalavahetusel.

Laadalt võib leida nii kõikvõimalikku käsitööd kui talutoodangut alates leivast, lihatoodetest, meest ja lõpetades õlle ja kohalike veinidega. Tänapäeval on Püha Kazimierase laadal ka muusika-, tantsu- ja teatrietendused, mis meelitavad kohale kümneid tuhandeid külastajaid ja palju käsitöömeistreid üle Leedu kui ka naaberriikidest. On kujunenud kirjutamata traditsiooniks, et iga külastaja viib laadalt kaasa armastatud inimestele kinkimiseks verbosid ja muginukaseid. Verbod on südamekujulised kaunistustega meekoogid, muginukased on aga kuivatatud lilledest, kõrrelistest ja viljapeadest valmistatud värvilised kompositsioonid, mis algselt pidid kujutama püha Kazimierasega seotud stiliseeritud kuninglikku liiliat. Mõni aeg tagasi hakati püha Kazimierase laata pidama ka Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Samalaadset laata peetakse Valgevenes Hrodnas ja Kaziuki nime all mitmes Poola linnas, Olsztynis, Szczecinis, Gdańskis, Poznańis jt.

Esimesel päeval pärast pikka sõitu külastame Trakai lossi. Iidne Leedu suurvürstide residents on kõige suurem säilinud vanaaegne loss Leedus. Samuti on ta ainus saarelinnus kogu Ida-Euroopas, ehe Gooti arhitektuuristiili näidis, rajatud 14.–15. sajandi vahetusel. Linnuse ehitustöid alustati Leedu suurvürsti Kęstutise käsul ja lõpetati tema poja Vytautase valitsemise ajal. Suurvürst Vytautas suri linnuses 27. oktoobril 1430. Pärast Grünwaldi lahingut (1410) ja Saksa ordu ekspansiooni peatamist kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse ja seda kasutati hiljem vanglana. Sõjas moskoviitide vastu aastatel 1654–1657 linnus purustati. Linnuse restaureerimist alustati 1951. aastal, 1962. aastast asub seal Trakai ajaloomuuseum. Trakaist sõidame öömajale Vilniusesse. Teise päeva veedame Vilniuses ja see on tihe ja sündmusterikas. Hommikupooliku pühendame Gariūnai turule. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Gariūnai turg on avatud igal nädalavahetusel ja sealt saab osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni. Turul on hulgaliselt kohalikku toitu, käsitööd ja rõivaid. Gariūnai turul saab nautida autentset Leedu kogemust ning veeta aega koos pere ja sõpradega. Veedame aega Vilniuse vanalinnas (Senamiestis) püha Kazimieraze laadal. Seejärel teeme ühiskülastuse Leedu pealinna keskpunktis katedraali väljakul asuvas Leedu suurvürstide palees asuvasse rahvusmuuseumi. See eeskujulikult restaureeritud ja suurepäraselt eksponeeritud muuseum esitab meile ajaloolise residentsi funktsioone kajastavaid püsiekspositsioone, suurvürstide palee ajaloolist ja arhitektuurilist arengut, taastatud ajaloolisi esindusinterjööre, valitsejate varakambrit ja riigikassat.
Seejärel teeme kohaliku asjatundjaga ekskursiooni Vilniuse vanalinnas. Õhtul saavad kõik juba iseseisvalt nautida Vilniuses ja vanalinnas seda, mis kellegile kõige enam meeldib ja imponeerib. Kolmandal päeval alustame kojusõitu, kuid teel külastame veel mitut huvitavat paika. Esmalt käime Kernavė kaitsealal. Vaatamisväärsusteks on seal linnuste kompleks, kokku viis uhket ja võimsat linnamäge. Koht on oma nime saanud samanimelise jõekese järgi, mis muinasasula kohal Nerise jõkke suubub. Kernavė kohale tekkis muinasasula 9. sajandil eKr. Asula kujunes 3. sajandil linnaliseks asulaks, mille tähtsusest annab aimu selle kaitseks 8. sajandil rajatud võimas kindlustiste süsteem. Linnas elas arvukalt käsitöölisi, sealt olid pärit ka kaks vanimat teadaolevat Leedu kaupmeest Studila ja Remeišis, kes käisid 13. sajandil Riias õppimas. Hinnanguliselt oli Kernavės tollal üle 3000 elaniku. Esimesed kirjalikud teated Kernavė kohta pärinevad aastast 1279 Liivimaa vanemast riimkroonikast. Kuni aastani 1321 oli Kernavė Leedu suurvürstide residentsiks, sisuliselt suurvürstiriigi pealinnaks. Pärast seda, kui Gediminas rajas Vilniuse, vähenes Kernavė tähtsus. Aastal 1365 põletasid Saksa ordu ristisõdijad sealsed kindlused maha. Taas hävitas need 1390. aastal Leedu suurvürsti Algirdase poeg Vygantas.

Veel külastame Žemaitija suurima ja olulisema linna Šiauliai läheduses asuvat legendaarset ristimäge, mis asub ajaloolisel Jurgaičiai linnamäel. Kryžių kalnase (Ristimäe) tekkimise kohta on mitmeid lugusid, üks müstilisem kui teine. Sadade aastate jooksul on palverädurid toonud sinna riste. Ristide koguarvuks seal hinnatakse praegu 200 000. Ajaloo vältel on võõrvallutajad eri aegadel püüdnud Ristimäge hävitada, kuid see ei õnnestunud neil mitte kunagi. 1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II.

Edasi jätkame Jelgava, Riia ja Pärnu kaudu koduteed. Ööbimine Vilniuse vanalinna hotellis.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel koos sõpradega Leedust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel 08.märtsil 2024 kell 6.30

Tagasi Tallinnas pühapäeval 10. märtsil 2024  kell 23.00

Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöökidega hotellis) 250 eurot

Liituda saab ka Pärnust.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Lauäeval 30.detsembril 202

Vabandame, sõitu ei toimu 

Aasta viimane retk viib meid Keila-Joa lossi, kus saabnäha Christian Diori "The Elegancy of Dior Women" näitust.

Eestis korraldab esimese Christian Diori moemaja unustamatut loomingut tutvustava näituse Keila-Joa lossis Schloss Fall Aleksandr Vassiljevi fond. Diori nimi seostub moemaailmas kõrgklassi elegantsiga. Moeloojaise oli tõeline stiilidiktaator ehk kaasaegsete sõnul paras nööpnõelatürann.

Juba kuus aastakümmet on möödunud Christian Diori moemaja esimesest kollektsioonist, mille kohta toonane Harper’s Bazaari peatoimetaja, legendaarne Carmel Snow kasutas väljendit new look – uudne lõige. Avalikkus ristis kollektsiooni aga lausa Diori pommiks.

Ei ole just palju neid moemajasid, millel on õnnestunud tõusta sellisesse klassiku staatusesse kui Dioril. Praeguseks on paljud Diori kleidid jõudnud Prantsusmaa ja Ühendriikide muuseumidesse ning erakätes olevatesse kollektsioonidesse.

Keila – Joa lossi ja näitust tutvustab Signe Paalandi.

Retkel vaatame ka talveehteis Keila juga.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 10.30
Tagasi Tallinnas kell 15.00

Sõidu hind koos näitusepileti ja ekskursiooniga 35 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 07.veebruaril 2024

Veel on 3 vaba kohta

Uuel aastal alates veebruarist mängitakse Endla Teatri väikeses saalis A. H. Tammsaare  "Tõde ja õigus V ".
osades
Ago Anderson, Andrus Vaarik, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Kadri Rämmeld, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Priit Loog, Tambet Seling, Ando Loosaar, Inger Lilles-Nestor, Kaido Torn.

„Kes see tuli seal, kas oma või võõras?”
Tulija võpatas kogu kehast.
„Oleks ikka nagu oma,“ vastas ta veidikese aja pärast kõhklevalt.
„Aga häälest ei tunne,“ arvas vanamees pimedusest. „Tuttav nagu oleks, aga…“ „Ega vist tunne küll,“ lausus tulija, „ pole ju ammugi kuulnud.“
Nüüd valitses pilkases pimeduses tükk aega vaikus. Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises, ja küsis ebakindlalt, isegi nagu pisut ärevalt: „Oled õige sina, Indrek, või?“

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Mulle tundub, et pannes oma teose pealkirjaks „Tõde ja õigus“ ei mõelnud Tammsaare seda üleliia tõsiselt, vaid selles on parasjagu irooniat. Ta aimas, et mitte tõde ja õigust ei otsi ega vaja inimene, vaid kaastunnet ja armastust. Ajades taga oma õigust ja otsides tõde, võitlevad teose tegelased maaga, jumalaga, ühiskonnaga, iseenda ja teistega, nii et viiendaks osaks ongi kõigil sellest võitlusest toss väljas ja ei jää lihtsalt muud üle kui alistuda. Andestada endale ja teistele. Kui neid „teisi“
tegelikult üldse olemas on. Kui loobuda võitlusest ja sõlmida rahu endaga, sõlmid rahu ka nende „teistega“ ja maa peale saabub rahu! Tegelikult võiks selle loo pealkirjaks olla hoopis „Andestus ja alistumine“ või „Armastus ja kaastunne“ või miks mitte „Armastus ja
surm“, aga olen siis pealegi irooniline ja panen lavastuse pealkirjaks ikkagi „Tõde ja õigus“, kuigi ta ei räägi tegelikult ei tõest ega õigusest, pigem elust ja armastusest. On see ka üldse kaasaegne lugu? Loomulikult mitte, tänapäeva inimene ju ei võitle! (See oli iroonia.)”

lavastaja
Ingomar Vihmar
autor
A. H. Tammsaare
kunstnik, dramatiseerija ja muusikaline kujundaja
Ingomar Vihmar
valguskunstnik
Margus Vaigur
lauluõpetaja ja laulusõnade autor
Feliks Kütt

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.15
Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 47 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 03.detsembril 2023

Vabandame kohad on täis 

Alates novembrist saab Keila – Jao lossis näha Christian Diori "The Elegancy of Dior Women" näitust.

Eestis korraldab esimese Christian Diori moemaja unustamatut loomingut tutvustava näituse Keila-Joa lossis Schloss Fall Aleksandr Vassiljevi fond. Diori nimi seostub moemaailmas kõrgklassi elegantsiga. Moeloojaise oli tõeline stiilidiktaator ehk kaasaegsete sõnul paras nööpnõelatürann.

Juba kuus aastakümmet on möödunud Christian Diori moemaja esimesest kollektsioonist, mille kohta toonane Harper’s Bazaari peatoimetaja, legendaarne Carmel Snow kasutas väljendit new look – uudne lõige. Avalikkus ristis kollektsiooni aga lausa Diori pommiks.

Ei ole just palju neid moemajasid, millel on õnnestunud tõusta sellisesse klassiku staatusesse kui Dioril. Praeguseks on paljud Diori kleidid jõudnud Prantsusmaa ja Ühendriikide muuseumidesse ning erakätes olevatesse kollektsioonidesse.

Keila – Joa lossi ja näitust tutvustab Signe Paalandi.

Retkel vaatame ka talveehteis Keila juga.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 10.45
Tagasi Tallinnas kell 15.00

Sõidu hind koos näitusepileti ja ekskursiooniga 35 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 26.novembril 2023

Jõuludeni on jäänud veel kuu aega ning pühapäevane retk viib meid Põrnumaal Ares asuvasse Eesti suurimasse alpakafarmi. Seal ootavad meid Eesti-Norra perekond, perenaine Kaja ja peremees Kai ning Lõuna-Ameerikast pärit alpakad, laamad ja guanakod. Lisaks kitsed, lambad, merisead. Põnevaid loomi tutvustavad meile perenaine Kaja.
Farmi poest saab osta lõnga ja alpakalõngast tooteid. Samuti ka Norrast pärit hõrgutisi.
Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 12.30
Tagasi Tallinnas kell 17.30

Sõidu hind koos ekskursiooniga 25 eurot, kooliõpilastele 15 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!