Laupäeval 02.märtsil 2024

Käes on kevad ja sõidame Jõgevamaale. Külastame Jõgeva alevikus toimuvat III Seemnefestivali, Jõgeva linnas Betti Alveri Muuseumi ja Jõgeva lähedal asuvat Siimusti Keraamika ja Savikoda.  III Seemnefestival kutsub valmistuma kevadeks, mõtlema, mida aeda maha külvata ja kuidas koduaias head saaki saada.Festivali eesmärgiks on tutvustada laiemalt Eestis aretatud kartuli- ja köögiviljasorte.  Seemnefestival toimub Jõgeva alevikus uue aretuskeskuse taga paiknevas Maaelu Teadmuskeskuse universaalhallis. Festivalilt leiab laia valiku erinevaid köögivilja-, kartuli-, vahekultuuride ja
meetaimede seemneid, aiandusraamatuid, kasvumulda ning kohalike tootjate kaupa. Avatud on temaatiline nõuandenurk. Festivalilt ei puudu ka söök ja jook. Oma kaupa pakuvad piirkonna toidutootjad. Avikala Mõts ja Mesi, Päike ja Kuu, Raudale talu,
Rosiine leivad, Sepamäe talu, Ulge talu ja Vasula aed. Avatud on kohvik Ateljee ning Teearu talu, müüakse kirjastuse  Hea Lugu kõige populaarsemaid aiandusraamatuid.
Festivali tutvustab meile korraldaja Ülle Jukk.

Jõgeva linnas külastame Betti Alveri Muuseumi. Jõgeva kultuuriloost, Betti Alverist, Heiti Talvikust ja Alo Mattiisenist räägib meile muuseumi juhataja Toomas Muru. Muuseumis saab näha Kärt Karjatse näitust  Indigonaised.

Siimustis tutvume keraamika ja savikojaga. Siimusti Keraamika tegutseb 1886. aastal tööd alustanud savitööstuses. Savitööstuse toodangut on võimalik kohapeal osta.

Bussis räägib Jõgevamaa Maaelu Teadmuskeskusest ja sealsest sordiaretusest aiandusajakirjanik ja aiaraamatute toimetaja Meeli Müüripeal kirjastusest Hea Lugu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.15 Tagasi
Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind koos muuseumipiletiga  35 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Laupäev 16.03.2024 – Pühapäev 17.03.2024

Vabandame, kohad on täis 

Turu käsitöömessil on ühendatud Soome disain, ehtsad materjalid ja käsitöö. Soome käsitöölised pakuvad kvaliteetseid dekoratiivseid ja funktsionaalseid esemeid, individuaalseid rõivaid ja aksessuaare täiskasvanutele ja lastele ning palju muud. Laadalt saab soetada ka tarvikuid ja töövahendeid.

Turusse sõites käime läbi Püha Laurentsiuse kirikust Lohjal (Lohjan Pyhän Laurin kirkko). Kirikut on ürikutes esmakordselt mainitud 1382. aastal. See on suuruselt kolmas keskaegne kihelkonnakirik Soomes. 16. sajandi algusest pärit seinamaalingud teevad sellest ühe Soome väärtuslikuma keskaegse ehitise. Maalähedased ja naiivsed seinamaalingud kujutasid kirjaoskamatule elanikkonnale mõeldud piiblilugusid.

Turusse jõudes läheme käsitöömessile. 1229. aastal asutatud Turu on Soome vanim linn. 1640. aastal rajati Turu linnas Soome esimene ülikool – Turu Akadeemia. Turu oli ka 1676. aastal toimunud Soome maapäeva toimumispaik. Kuna Soome sõda lõppes Rootsile kaotusega, oli ta 1809. aastal sõlmitud Hamina rahulepinguga sunnitud Soome loovutama
Venemaa keisririigile, Turust sai lühikeseks ajaks Soome ametlik pealinn. 1812. aastal kaotas Turu pealinna staatuse Helsingile. 1827. aasta suur tulekahju hävitas linna pea täielikult, pärast seda koliti pealinna ümber ka kõik Turusse alles jäänud riigiasutused.

Pikka aega oli Turu Soome suurim linn, kuid viimase kahe sajandiga on Helsingi mööda läinud. Turul on Soome kultuuriloos hindamatu roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda. Aastal 2011 oli Turu Euroopa kultuuripealinn.

Pärast käsitöömessi jääb meil piisavalt aega, et teha tutvust nii üheskoos kui ka omal käel Soome vana pealinna mitmekesiste esmaklassiliste vaatamisväärsuste ning kuulsate, üllatavalt omapäraste kohvikute ja lokaalidega, milleks on kohandatud küll tütarlastekool ja
apteek, küll pank või koguni puuturu WC, rääkimata vanadest laevadest.

Teisel päeval külastame Turu kahte kõige uhkemat ja legendaarsemat arhitektuurilist vaatamisväärsust: Turu toomkirikut ja linnust. Turu toomkirik on Soome luteriusu peakirik ja ühtlasi Soome rahvuspühamu. 13. sajandi lõpus rajatud Turu linnus Aura jõe suudmes on toomkiriku kõrval teine oluline ajaloomälestis ja vaatamisväärsus. Algselt oli kivist kaitseehitis kastell-linnus, seejärel vangla ja praegu asub selles dramaatilise ajalooga hoones Turu linna rikkaliku ekpositsiooniga ajaloomuuseum.

Edasi sõidame võluva vanalinnaga suvituslinna Naantalisse. Mereäärse linna lummava miljöö loovad puumajadega ääristatud tänavad ja rikkalik kultuurilugu. Naantali on üks vanemaid Soome linnu. Naantali vanalinna peatänavaks on Mannerheimi tänav, mida palistavad hulk hubaseid kohvikuid, kunstigaleriid, vanavarapoed ja butiigid. Mõningaid maju seal on mainitud juba 16. sajandil. Naantali kloostrikiriku künkalt paistab ka Soome presidendi suveresidents, arhitekt Lars Soncki kavandatud ja kujundatud uhke graniidist los, mis sai valmis 1916. aastal. Naantalis asub ka Muumimaa lõbustuspark.

Teeme väikese tiiru maalilises Turu saaristus. Kuna erinevalt häme-põhjalisest soome kirjakeelest kõlab Turu tavapärane murdekeel hämmastavalt eestipäraselt, tasub kõrvad lahti hoida.

Seejärel alustame Helsingi kaudu tagasi koduteed.

Retke juhib ajakirjanik ja geograaf Toomas Kümmel

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest  kell 5.45,
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00.
Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind koos laevapiletite, bussiekskursiooniga  ja ekskursiooniga,
messipiletid, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga 195 eurot

Lisaks saab osta hommikusöögi ja / või õhtusöögi laevas

Hommikusöök:
Täiskasvanu – 16 €

Õhtusöök:
Täiskasvanu – 29 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga
laevapiletite ostmiseks.

 Palume kindlasti märkida, kas soovite hommiku
ja õhtusöögiga või ilma. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !

Pühapäeval 25.veebruaril 2024

Pühapäeval lubab ilusat päikesepaistelist ilma ja õhtus on tunda kevade hõngu. Sõidame Peipsi äärde Eesti kõige väiksemasse linna Kallastele, kus näha saab traditsioonilist karakatitsate paraadi ja rahvapidu.

 Näha ja katsuda saab hiiglaslike ratastega kohalike meeste poolt meisterdatud eriskummalisi sõiduvahendeid, millega kalurid sõidavad talvel Peipsile üle jääpragude, tuisuvaalude ja rüsijää.

Pakutakse traditsioonilist Peipsiääre uhhaad ning avatud on laat. Kohal on ka meie sõbrad Kolkjalt. Osta saab suitsukala. Rääbist, latikat, ahvenat ja koha. Pärast paraadi toimub kontsert, kus esineb Karl Madis.

Kallastelt sõidame Alatskivile.Teeme ekskursiooni koos giidiga Alatskivi lossi ja ajaloolises
sõiduhobuste tallis asuvat lossimuuseumi, kus ülevaate Alatskivi mõisa elust, mil selle omanikud olid von Nolckenid ja kui siia ehitati imeline loss koos suure hulga majapidamishoonetega.

Esimesel korrusel asub külastuskeskus, mis tutvustab Alatskivi lossi kui ühe perekonna elamut, aga ka kogu mõisa ajalugu üldiselt ning annab ülevaate lossi restaureerimisprotsessist.

Keldrikorrusel asub fotonäitus Vana-Tartumaa mõisatest, mõisateenijate vahakujude ekspositsioon ja käsitöökojad, mis pakuvad võimalust osaleda keraamikatubades ning kaasa osta käsitööd.

Teisel korrusel asub muuseum, mis on pühendatud siitkandist pärit tunnustatud heliloojale Eduard Tubinale.

Lossist jalutame Hirveaia veinikeldrisse, kus meid vastu võtab kohaliku kultuurielu eestvedajaid ja veinikeldri perenaine Külli Must. Degusteerime Alatskivi maitseid mida saab ka kaasa osta. Alatskivi mõisamaitsed on väike pereettevõte, kus toodetakse käsitööveine, teesid ja teisi toidusuveniire.

Retke juhib geograaf Jaan Riis

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.15.
Tagasi Tallinnas kell 19.30

Sõidu hind koos ekskursioonide, muuseumipiletite ja degusteerimisega 50 eurot
Kooliõpilastele 35 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Pühapäeval 18.veebruaril 2024

Pühapäeval lubab ilusat päikeselist talveilma ning sõidame Lahemaa kauneid rannakülasid, rändrahne ja jugasid vaatama. Seekord on meie retkejuhiks harrastusgeograaf Rene Treial.
Retke alustame Kolgaküla rahvamajas, kus saame teada maja lugu ja milliseid eesti filme on tehtud ümbruskonnas. Seejärel tutvume väikelinn Loksaga. Käime Suureal, Pärispeal,
Viinistul, Tammispeal, Vihasool, Võhmas ja Ilumäel, Joaveskil ja Nõmmeveskil.
Retk viib meid Purekari neemele. Vaatame Lahemaa suuremaid rändrahne. Tammispea hiidrahnu, Jaani – Tooma suurkivi ja Vahakivi ning uhket Joaveski joastikku Loobu jõel ja Nõmmeveski juga ja kanjonit Valgejõel.
Sees käime Kolgaküla rahvamajas, Viinistul, Võhma seltsimajas ja Ilumäe kabelis.

Retke juhib ja oma kodumaastike kauneid  paiku ja Lahemaa inimesti tutvustab Kolgakülast pärit Mutiku talu peremees Rene Treial.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 10.00
Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind 25 eurot.

Lisatasu eest võimalus külastada Viinistu Kunstimuuseumi.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Laupäeval 17.veebruaril 2024

Seekord sõidame koos kultuuriloolase Marju Kõivupuuga Võrru vaatama Läti rahvakunstinäitust "Meie " ja avastama Vana Võromaad.Näitus „Meie“ on väike osa 2023. aasta suvel Riias toimunud Läti üldlaulu- ja tantsupeo ajaks loodud väljapanekust, mis andis ülevaate Läti käsitöömeistrite – kudujate, keraamikute, seppade, ehtekunstnike,
nahakunstnike, puidutöötlejate ja punujate viimaste aastate loomingust. Väljapanek kinnitab taas, et käsitööl on tähtis osa rahvuslikus identiteedis ja tänapäeva käsitöömeistrite pärandile toetuv looming on rõõmuga kantav ja kasutatav.

Näitusel „Meie“ Riias osales ligikaudu 1300 autorit 3500 teosega, mis valiti välja 129 rahvakunstikollektiivi tööde, samuti individuaalselt tegutsevate meistrite, käsitööliste ja disainerite loomingu hulgast. Siiski ei olnud rahvakunsti rikkuse ja mitmekesisuse näitamine näituse ainus eesmärk. Väljapanekut täiendasid praktiline teave ja juhised,
videomaterjalid käsitööoskuste ja meistrite kohta. Näituse raames toimusid ka meistriklassid.

Edasi sõidame vaatama Vana Võromaa kauneid paiku. Vaatame Rõuge ürgorgu, Hinni kanjoni, käime Mõnistes ning kui ilm ja teeolud lubavad, siis põikame ka Läti väikelinna Apesse.

Retke juhib ja oma kodukanti tutvustab Võrumaa juurtega kultuuriloolane Marju Kõivupuu kelle soontes voolab ka läti verd.

Lõunat sööme Võrus.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 7.00
Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind koos muuseumipiletiga 50 eurot, kooliõpilastele 35 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Arved palun tasuda tähtajaks.

Pühapäeval 11.veebruaril 2024

Laupäev 10.veebruar 2024

Looduse Omnibuss viib meid seekord Otepääle Tehvandile suusatamise kahevõistluse maailmakarika etapile, kus näeme selle Eestile kuulsust toonud spordiala maailma paremikku ja muidugi saame pöialt hoida meie oma Kristjan Ilvesele. Pärast spordielamusi sõidame õhupimeduse saabudes veel Viljandisse kunstilisi valgusinstallatsioone vaatama.
Viljandis toimub visuaalkunstifestival „Viljandi tuled 2024“. Lisaks sellel vaatame teekonnal veel mujalgi ringi.

Otepääle sõiduks keerame Põltsamaa juurest suurelt teelt kõrvale, et jälgida bussiaknast kunagise jõuka ja kultuuririkka Põhja-Viljandimaa Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonna maastikke. Edasi viib meie teekond ümber Võrtsjärve idaranniku läbi Rannu, Rõngu ja Palupera Otepääle.

Otepää ümbruses naudime enne võistlust veel talvist Pühajärve maastikku, sõidame läbi Kääriku ja käime Harimäe vaatetornis.

Tartu ülikooli legendaarne Kääriku spordibaasi kompleks Valgamaal läbis mõned aastad tagasi põhjaliku ja mastaapse uuenduskultuuri. Kääriku kompleks on kujunenud suurejooneliseks spordimekaks, mis aina uueneb ja areneb.

Harimäe absoluutseks kõrguseks on 211 m. Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks. 1816–1819 tegi siin geodeetilisi mõõdistamisi rahvusvahelise tunnustusega astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struwe (1793–1864). Harimäe tipus asuva vaatetorni kõrguseks on 28 m, kõrgeim vaateplatvorm asub 24 m kõrgusel. Tornist avanevad kaugvaated Otepää kõrgustikule ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.

Otepääl Tehvandi staadionil on laupäeval kahevõistluse maailmakarika etapi kavas naiste ja meeste individuaalvõistlus. Lisaks suusahüpetele läbivad naised 2,5 km pikkuse murdmaaraja kaks ja mehed neli korda.

Teel Otepäält Viljandisse plaanime ka peatuse Rõngus, et osta kaasa kohaliku pagaritöökoja Eesti parimat leiba, peatume korraks ka Mulgimaal, et vaadata valgustatud Tarvastu kirikut. Sõidame läbi Mustla ja sealt jõuame peagi Viljandi.

Visuaalkunstifestival „Viljandi tuled 2024“ seob kokku arhitektuuri, valguse, heli ja multimeedia. Festivali korraldajad lubavad: „Ainulaadne valguse-heli-kunstikombo raputab talveunest üles ja lööb linna särama!“ Kui kunstilised valgusinstallatsioonid külastatud ja
vaadatud, asume tagasiteele Tallinna.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.00
Tagasi Tallinnas kell 22.00

Sõidu hind 40 eurot, kooliõpilastele 30 eurot
Hinnale lisandub Otepää võistluste pilet. Täiskasvanud ja pensionärid 10 euro, kooliõpilased kuni 18 aastat 5 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse

Foto: Harimäe vaatetornsist avanev pilt. Üildistas Tooamas Kümmel

Laupäeval 27.jaanuaril 2024

Laupäeval lubab ilusat talveilma ja sõidame Pärnusse linna kultuuriväärtusi avastama. Retke juhiks põline pärnakas Rait Pärg. Teeme ringkäigu linnas bussiga ja jalgsi. Vaatame kultuuriloolisi paiku. Linnaruumis asuvaid skulptuure ja kauneid arhitektuuripärleid. Tutvume kauni Ammende Villaga, kus meid ootab maja tutvustus ja tervitusjook. Pärnu Kunstnike Majas vaatame näitleja Priit Loogi Pärnu teemalist fotonäitust. Endises pangamajas asuvas Pärnu Uues Kunsti Muuseumis vaatame Anu Raua ülevaatlikku juubelinäitust ning muud põnevat.

Anname vaba aega kohvikute külastamiseks.

Oma kodulinna Pärnut tutvustab skulptor Rait Pärg, kes on Raimond Valgre kuju autor ja rannapargi skulptuuride allee looja.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.15
Tagasi Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind koos muuseumi piletitega piletitega 35 eurot, lisaks Ammende Villa külastus koos tervitusjoogiga 15 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse

Pühapäeval 28.jaanuaril 2024

Vabandame, kohad on täis 

Pühapäeval sõidame Peipsi äärde vanausuliste juurde. Teeme Varnjast karakatitsatega retke Peipsile ja tutvume sealsete talideedega. Kolkjast saame osta maitsvat suitsukala, värsket kala ja konserve. Vaatame ringi ka Alatskivil, kus saab lõunat süüa. Tagasi tuleme
Avinurme kaudu, kus teeme peatuse ja külastame Puiduaita.

Taliteed Emajõe-Suursoos viib erilise looduselamuse otsija külmunud sooteedele tajuma pärand- ja helimaastikke kolmes eri paigas: Varnjas, Ahunapalus ja Emajõe-Suursoo keskuses. Kolme nädala jooksul toimuvad matkad,  filmiõhtud, kohtumised ajaloolaste ja kirjanikega, kontserdid ja näituseprogramm. Talv on tulekul – on aeg teele asuda Taliteede festivalile!

Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik, mis peidab end Emajõe- uursoos, juhatab erakordsele ajarännakule. Muistsel ajal ühendasid külmunud soos tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid. Tänapäeval kasutavad neid ainulaadseid säilinud taliteid enamasti metsloomad, inimloomad satuvad sinna harva.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30
Tagasi Tallinnas kell 19.30

Sõidu hind koos karakatitsa retkega talideedele ( 2 tundi) 50  eurot, kooliõpilastele 40 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Teisipäeval 13.veebruaril 2024

Sõidame veelkord Pärnu  Endla Teatrisse vaatama  A. H. Tammsaa etendust  "Tõde ja õigus V ".

osades
Ago Anderson, Andrus Vaarik, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Kadri Rämmeld, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Priit Loog, Tambet Seling, Ando Loosaar, Inger Lilles-Nestor, Kaido Torn.

„Kes see tuli seal, kas oma või võõras?” Tulija võpatas kogu kehast. „Oleks ikka nagu oma,“ vastas ta veidikese aja pärast kõhklevalt. „Aga häälest ei tunne,“ arvas vanamees pimedusest. „Tuttav nagu oleks, aga…“ „Ega vist tunne küll,“ lausus tulija, „ pole ju ammugi kuulnud.“ Nüüd valitses pilkases pimeduses tükk aega vaikus. Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises, ja küsis ebakindlalt, isegi nagu pisut ärevalt: „Oled õige sina, Indrek, või?“

Lavastaja Ingomar Vihmar: „Mulle tundub, et pannes oma teose pealkirjaks „Tõde ja õigus“ ei mõelnud Tammsaare seda üleliia tõsiselt, vaid selles on parasjagu irooniat. Ta aimas, et mitte tõde ja õigust ei otsi ega vaja inimene, vaid kaastunnet ja armastust. Ajades taga oma õigust ja otsides tõde, võitlevad teose tegelased maaga, jumalaga, ühiskonnaga, iseenda ja teistega, nii et viiendaks osaks ongi kõigil sellest võitlusest toss väljas ja ei jää lihtsalt muud üle kui alistuda. Andestada endale ja teistele. Kui neid „teisi“
tegelikult üldse olemas on. Kui loobuda võitlusest ja sõlmida rahu endaga, sõlmid rahu ka nende „teistega“ ja maa peale saabub rahu! Tegelikult võiks selle loo pealkirjaks olla hoopis „Andestus ja alistumine“ või „Armastus ja kaastunne“ või miks mitte „Armastus ja surm“, aga olen siis pealegi irooniline ja panen lavastuse pealkirjaks ikkagi „Tõde ja õigus“, kuigi ta ei räägi tegelikult ei tõest ega õigusest, pigem elust ja armastusest. On see ka üldse kaasaegne lugu? Loomulikult mitte, tänapäeva inimene ju ei võitle! (See oli iroonia.)”

lavastaja
Ingomar Vihmar
autor
A. H. Tammsaare
kunstnik, dramatiseerija ja muusikaline kujundaja
Ingomar Vihmar
valguskunstnik
Margus Vaigur
lauluõpetaja ja laulusõnade autor
Feliks Kütt

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.15
Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 47 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!