Laupäeval 30.septembril 2023

 

Vabandame kohad on täis 

 Sõidame enne päris sügise algust Sillamäele ja Narva ning sealt laevaga Narva- Jõesuusse ning edasi Kreenholmi ja Narva Veneetsiasse.

 Retke juhtideks ajakirjanik Juku-Kalle Raid ja Narva ekslinnapea Katri Raik. Sillamäel vaatame uhket Stalini ajast pärit ja renoveeritud Kultuurikeskust. Jalutame Odessa treppidel ja renoveeritud promenaadil ja vaatame kesklinna viiekümnendate aastate
miljööd ja renoveeritud Raekoda.

Sõidame Narva ja teeme  1 tund ja 20 minutise laevasõidu  väikese reisilaevaga Caroline mööda piirijõge Narvast Narva-Jõesuusse, kus meid ootab Eesti uhkeim liivarand. Soovijatel võimalus minna suplema ja vaatame mis on säilinud kuurortlinna kunagisest hiilgusest. Narva tagasi jõudes külastame Kreenholmi ja sõidame ka Narva Veneetsiat vaatama.

Retke juhib Juku-Kalle Raid ja Narva ekslinnapea Katri Raik, kellel äsja ilmus uus raamat "Minu Narva. Kümme aastat hiljem". Soovijatel võimalus soodsalt osta Katri Raigi uut Narvat tutvustavat raamatut.

Kuna sõidame mööda piirijõge, siis on vajalik, et oleks pass või ID-kaart kaasas.

Enne laevasõitu Narvas kinnitame keha.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 7.45. Tagasi Tallinnas kell 21.45

Sõidu hind koos laevapileti, Kreenholmi ekskursiooniga ja lõunasöögiga 70 eurot, kooliõpilastele 45 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 21.09.2023 – pühapäev 24.09.2023

Looduse Omnibuss viib teid  koos geograaf Toomas Kümmeli ja loodusfotograaf Remo Savisaarega nautima Põhja-Soome tundra loodusimet ruskat.

Sügisel pärast esimesi öökülmasid sõidetakse üle maailma Lapimaale, Põhja-Soome tundrasse, vaatama erakordset loodusnähtust ruskat. Nagu meil Eestis Soomaal on viis aastaaega, on ka Soome Lapimaa tundras viis aastaaega. See on sügisene looduse värvidemäng, kus punased toonid annavad sellele aastaaegade vaheldumisele erilise võlu. Puud ja põõsad, mäeküljed ja rabamaastik – kõik on just nagu leekides. Ruska algab Soome põhjapiirilt umbes septembri teisest nädalast ja jõuab umbes nädala võrra hiljem Lõuna-Lapimaale. Muidugi võib ruska aeg nihkuda olenevalt ilmastikuoludest kalendris siia- ja sinnapoole.

Esimesel päeval on meil pikk teekond Tallinnast Helsingi ja sealt juba edasi läbi Lahti-Jyväskylä-Kuopio-Iisalmi-Suomussalmi Kuusamo külje alla Rukale.

Teisel päeval sõidame hommikul Kuusamosse ja külastame seal turismikeskust Karhuntassu, kus asub Soome maailmakuulsa loodusfotograafi ja kirjaniku, Oulu ülikooli audoktori, Hannu Hautala loodusfotokeskus.

Seejärel pöördume tagasi Rukale ja teeme jalutuskäigu lühikesel matkarajal Konttaineni mäele. Seal on suur tõenäosus näha ka õnnelind laanenääri, kelle järgi Hannu Hautala nimetas kogu Kuusamo kanti Õnnemaaks. Konttaineni äe tipust avanevad tõeliselt suursugused lummavad vaated Konttaineni järvele ja seda ümbritsevatele Ruka mäenõlvadele.

Sealt siirdume põhjapolaarjoone lähedale Soome-Venemaa piirile Oulanka rahvusparki, mis loodi 1956. aastal ja mida laiendati 1982. ja 1989. aastal. Alates 2002. aastast oli Oulanka esimene kahest Soome rahvuspargist, mis sai Maailma Looduse Fondi PAN Parkide osaks. Oulanka rahvuspark jääb Põhja-Pohjonmaa ja Lapimaa maakondade territooriumile.

Esimesed asukad selles piirkonnas olid Lapimaalt pärit saamid, kes elasid siin kuni 17. sajandi lõpuni, mil nad pidid andma teed soome asunikele. Oulanga maastiku moodustavad vanad männimetsad, käänulised jõeorud koos kärestikega, aga ka järsu seinaga kaljukuristikud ja ulatuslikud sooalad pargi põhjaosas. Rahvuspargi miljöö peamiseks kujundajaks on looklev Oulanka jõgi. Bioloogiline mitmekesisus on rikas ohustatud taime- ja loomaliikide poolest.

Oulanka on üks populaarsemaid rahvusparke Soomes. Uudistame rahvuspargi külastuskeskust ja teeme matkarajal rännaku Kiutakönkä võimsa 100 meetri pikkuse kärestikuni.

Õhtul saab igaüks võimaluse tutvuda lähemalt Eesti suusaspordi sõprade seas tuntud Kuusamo linnaga, kus murdmaasuusatamise rahvusvahelistel võistlustel ka meie sportlased omal ajal vägitegusid tegid.

Kolmandal päeva hommikul võtame ette teekonna Lapimaa halduskeskusesse Rovaniemisse. Rovaniemi on Soome viimane suurem linn nii kaugel põhjas, kust polaarjooneni jääb veel vaid umbes 10 km. Rovaniemi oma 65 tuhande elanikuga on Soomes rahvaarvult 17. kohal.

Teise maailmasõja ajal hävis sõjategevuse käigus 90% linnast. Rovaniemi ehitati uuesti üles arhitekt Alvar Aalto planeeringu alusel.

Rovaniemis külastame sealset põhilist reisiatraktsiooni Arktikumi, Arktika muuseumi ja teaduskeskust. Keskuse näitused uurivad Arktika loodust, inimkultuuri, ajalugu ja kaasaega, inimelu kooskõla loodusega.

Ja nagu kõik teavad, elab Lapimaal Rovaniemi lähedal polaarjoonel Pajakülas jõuluvana. Käime läbi ka jõuluvana kodukülast (Joulupukin pajakyla), kus on olemas kõik vajalik jõuluvana ja päkapikkude igapäevaseks tööks. Soovijatel võimalus pildistada end koos jõuluvanaga.

Sealt siirdume põhjamaa sügise ilu vaatama 1982. aastal asutatud Riisitunturi rahvusparki. Riisitunturi rahvuspark on mägine ala ning seal asub ka palju soid. Päikeseloojang ruska ajal Riisitunturis võib olla kordumatu elamus.

Selgetel sügisõhtutel on suur võimalus näha ka virmalisi. Aurora Borealis ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev päikesetuulest põhjustatud optiline nähtus, mida Soome Lapimaal võib esineda kuni 200 päeval aastas, samas kui Lõuna-Soomes jääb selliste päevade arv tavaliselt alla 20.

Neljandal päeval alustame teekonda tagasi koju.

Retke juhib geograaf  ja ajakirjanik Toomas Kümmel. Soome looduse omapära ja ilu aitab avastada loodusfotograaf Remo Savisaar.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest neljapäeval kell 5.45

Tagasi Tallinnas pühapäeval vastu esmaspäeva kell 00.30

Sõidu hind 490 eurot ( hinnas laevapiletid, ööbimine, hommikusöögid )
Lisatasu eest muuseumipiletid

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Lisaks saab osta hommikusöögi laevas

Hommikusöök 16 eurot

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !

 

Pühapäeval 03.septembril 2023

 

Vabandame, kohad on täis 

Sel nädalavahetusel lubab veel päris ilusat suveilma ning on avatud triiphoonete ja aedade päev. Külastame meiegi sel puhul mitmeid põnevaid paiku.
Hommikut alustame Jägala – Joal. Edasi sõidame Valklasse, kus toimub Valkla kirbuturg. Uudistame kirbuturul.
Valklas tähistame Jaani sünnipäeva koogi, kohvi ja supiga. Peale sünnipäeva einet sõidame edasi läbi Palmse ja Sagadi avatud mõisaaedade Karepale, kus külastame Karepa ravimtaimeaeda.
Ravimtaimeaias jalutuskäik,taimedega tutvumine (infosildid iga taime juures). Näitus ravimtaimede kasutamisest haiguste korral, Verner Luke loodusmaalide näitus. Loodusandidest valmistatud toitude degusteerimine. Avatud Talupood.

Edasi külastame Kõnnu Viinaköögi Kunstikoda.

Kõnnu Viinaköögi Kunstikoda Viinaköögi triiphoones ja aias on avatud kodukohvik, kus pakutakse kohaga seotud maitseelamusi – teravaid ja mahedaid, magusaid ja soolaseid. Tutvustatakse 180-aastase ajalooga viinaköögi hoonet, jalutada saab lilleaias ja peenramaal.
Ateljees ja galeriis on avatud Katrin ja Sven Saagi maalinäitus “Lootus” Kohvikuseintel on väike müügigalerii viinaköögis sündinud taiestest.

Päeva lõpetame Valgejõe Veinivillas

 Ekskursioon kohalike käsitööveinide väiketootmisesse ja degusteerimine.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 11.00 . Tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind 30 eurot ja kooliõpilastele 20 eurot
Lisatasu eest degusteerimine Valgejõe Veinivillas.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine, palun lisada telefoninumbri, saadame kinnituse. Info telefonil 5647 6297 Jaan Riis.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reede 15.09.2023 – pühapäev 17.09.2023

Jätkame Läti avastamist ning sõidame suve lõpus kolmepäevasele retkele Kuramaale ja Kuramaa liivlaste juurde. Retke juhtideks geograaf Toomas Kümmel ja ajaloolane Jaak Prozes.

Esimesel päeval sõidame Tallinnast Pärnu kaudu Ventspilsi (Vindavi). Teel teeme peatused Tukumsis ja Kuldīgas ja naudime nende Kuramaa vanade linnade kaunist miljööd.

Tukums on maaliline väikelinn, kus on hästi säilinud ajalooline keskus, iidne puitarhitektuur, kaunid aiad ja õitsvad lillepeenrad. Ajalooallikates mainiti linna esmakordselt 1253. aastal. 13. sajandi lõpus ehitas Liivimaa ordu siia uue lossi. Tukums sai linnaõigused 1445. aastal.

Kuldīgat kutsutakse Põhjamaade Veneetsiaks, kuna linn kuulub voolava vee rohkuse ja ajaloolise arhitektuuri tõttu UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja. Alekšupīte jõgi voolab läbi linna paljude majade seinte vahelt. Üks kõige olulisemaid väärtusi linnas on 13. sajandile iseloomulik ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.–19. sajandist pärit hoonestus, mis on väljapaistev haruldus. Linna nimetatakse sageli Baltimaade väikelinnade pärliks.

Linna vaatamisväärsusteks on üle Venta jõe kulgev ajalooline punastest tellistest sild. Kuldīga on kuulus ka tänu Euroopa kõige laiemale joale Venta jõel. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu. Linn oli enne pealinna üleviimist Miitavisse (Jelgava) Kuramaa hertsogkonna pealinn aastatel 1596–1616.

Venta jõe suudmes asuv Ventspils (Vindavi) on rahvaarvult Läti kuues linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Linna keskel asub Ventspilsi ordulinnus. Ventspilsi sadam on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemerel.

Teise päeva hommikul külastame Ventspilsi ordulinnust, seejärel võtame suuna liivlaste asuala ja Kolka nina poole.

Liivi rand (Lîvõd Rânda) on ajalooline Kuramaa liivlaste asuala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla.

Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Tänu tihedale asustusele õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Kuid pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud ranget piiritsooni-režiimi oli suurem osa liivlasi sunnitud tööotsinguil rannast lahkuma.

Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid alla 10 inimese. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. 1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda ajaloos Läti põlisrahvaks.

Põlises liivlaste külas Mazirbes külastame Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel 1939. aastal valminud liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks.

Kolka nina on neem Kura poolsaare põhjatipus, kus kohtuvad Liivi laht ja Kura kurk. Kolka sarv on üks tähelepanuväärsemaid neemi Läti rannikul, kus on võimalik vaadelda kahe mere – avatud Läänemere ning Liivi lahe – lainete põrkumist. Igavesti muutuv Kolka nina on koht, kus päikesetõus kohtub loojakuga, sest ühest ja samast paigast paistab lõpmatu horisont nii itta kui ka läände. Kolka neem jätkub madalikuna vee all veel 6 km kuni Kolka tuletornini.

Kolka külas käime kaasaegselt kujundatud liivi keskuses. Muuseumis on ülevaade Kuramaa liivlaste ajaloost, elu-olust ja materiaalsest kultuurist.

Liivi küladest suundume Dundagasse, kus tutvume kohaliku lossiga. Dundaga loss on suurim 13. sajandil ehitatud loss Põhja-Kuramaal oma kinnise õue, väravatorni ja 2–3 m paksuste müüridega. See on hästi säilinud. Dundaga lossi ehitas Riia toomkapiitel 13. sajandi teisel poolel majanduslikuks otstarbeks. Hilisematel sajanditel kasutati seda keskaegset lossi kindlusena ja mõisahärra häärberina.

Lossi keldris on avatud püsinäitus, mis on pühendatud maailmakuulsale Dundaga elanikule krokodillikütt Arvīds Blūmentālsile (1925-2006). Tema oli ka tuntud filmi "Krokodill Dundee" peategelase prototüüp. Külastame lähedal asuvat Pace villavabrikut. Saab osta erinevat toodangut.

Edasi sõidame juba läbi Kuramaa väikelinnade Valdemārpilsi ja Talsi tagasi ööbimispaika Ventspilsi. Valdemārpils kandis kuni 1926. aastani nime Sasmaka ja nimetati siis Läti silmapaistvama rahvusliku ärkamisaja tegelase Krišjānis Valdemārsi sünnikoha auks Valdemārpilsiks.

Kolmandal päeval alustame tagasisõitu koju. Hommikul teeme Ventspilsis veel meeleoluka laevasõidu Venta jõe suudmes.

Sealt sõidame Sabilesse, kus Abava jõe kaldal asub Guinessi rekordite raamatu andmetel kõige põhjapoolseim avamaal kasvav viinamarjaistandus maailmas. Sabile viinamarjaistandus sai alguse Kuramaa hertsogiriigi krahv Jakob Kettleri valitsemisajal 17. sajandil. Viinamarjaistandust laiendati, võeti kasvatamisele uusi sorte ning valmistati haput veini, mida eksporditi ka teistesse Euroopa riikidesse. Sabile viinamarjaistanduse uuestisünd oli Läti iseseisvuse ajal 1936. aastal. Siis kasvatati juba teaduslikult aretatud külmataluvusega uusi Läti viinamarja sorte. Pärast II Maailmasõda vahetusid viinamäe omanikud ja mägi jäi hooleta. 1989. aastal avastati Sabile mägi taas ning seda hakati taas üles ehitama. Teeme ekskursiooni veinitallu ja degusteerime kohalikku toodangut.

Põikame läbi Lestenest, kus heidame pilgu peale Läti Teises maailmasõjas saksa poolel võidelnute uhkele mälestusmemoriaalile.
Pärast seda võtame suuna kodupoole.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel kell 6.45.
 Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

 Korraldajad: Looduse Omnibuss koostöös Fenno-Ugria Asutusega

Sõidu hind koos hotelli hommikusöökidega, muuseumipiletitega ja laevasõiduga Venta jõel 245 eurot.
Lisatasu eest veinitalu külastus Sabiles koos degusteerimisega ja laupäevane lõunasöök Liivi talus.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Kaasa ID kaart või pass.

Arve palun tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Laupäeval 02.september 2023

Suvi kestab ja sõidame koos kultuuriloolase Heiki Pärdiga Jurmalat avastama. Kuulsaimas ja parimas Läti kuurordis on 24 kilomeetrit valget liivaranda, 11 supelranda – Lielupe, Bulduri, Dzintari, Majori, Dubulti, Budsi, Melluži, Asari, Vaivari, Kauguri ja Jaunķemeri. Linn koosneb suurest hulgast eraldi osadest (läänes itta): Kemeri, Jaunķemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Valteri, Melluži, Buds, Jaundubulti, Dubulti, Majori,  Dzintari ,  Bulduri ,  Lielupe  ja  Priedaine . Oli üks populaarsemaid ja nooblimaid puhkekohti endises Nõukogude impeeriumis. 1980. aastail olevat tippaegadel ühel päeval olnud siin kuni 250 000 puhkajat.

Jūrmala  19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole arhitektuuri kõige silmatorkavam joon on puitehitiste märkimisväärne ülekaal. Seda iseloomustab rikkalik nikerdatud puitpits hoonete fassaadidel ja katusekaunistustes. Klassitsism, historitsism, juugendstiil ja rahvusromantism ning funktsionalism eksisteerivad kenasti kõrvuti ja läbisegi. Rohkem kui 4000 ajaloolisest hoonest on arhitektuurimälestiste nimekirjas 414 hoonet. Kuulsaid jurmalalasi: Edgars Rinkēvičs (1973) – Läti Vabariigi president, Artis Pabriks (1966) – poliitik (mitmekordne minister), politoloog, Mihhail Zadornov (1948-2017) – nõukogude-vene satiirik, Aleksandr Kaleri (1956) – nõukogude-vene kosmonaut.

Õhtupooliku veedame Riias. Külastame Riia vanalinnas asuvat portselanimuuseumi. Võimalus külastada vanalinna kohvikuid ja uudistada turul.

Retke juhib ja Jurmala kauneid puitarhitektuuri tutvustab meile kultuuriloolane Heiki Pärdi.

 

Sõidame Pärnu ja Ikla kaudu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind koos Riia portselanimuuseumi piletiga 50 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Kaasa ID kaart või pass.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Pühapäeval 27.augustil 2023

Sõidame kuurortlinna Haapsallu ja osaleme mitmetes Valge Daami ja 12. Pitsipäeva üritustel.

Valge Daami aeg on juba kolmel aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu promenaad sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni.

Selle aasta Pitsipäev toimub Pitsikskuses ja selle hoovis.

Saab osta lõnga, vardaid, käsitööraamatuid ja kaunist käsitööd. Kohal on meistrid kellega saab käsitööjuttu ajada või endale midagi ilusat tellida või nõu küsida.

PITSIKESKUSES JA SELLE HOOVIS (Karja 25)

HAAPSALU XII PITSIPÄEV

11.00 Avamine
11.30 Raamatu "Helga Rüütli sallid 2" esitlus
12.30 Näitame pitse. Kutsume kõiki osalejaid näitama oma käsitööd ja
riietuma pitsidesse!
13-15 Kudumisvõistlus. Registreerimine kohapeal, osalejad saavad
töövahendid ja lõnga
15.30 Võtame päeva kokku ja tunnustame võitjaid

11.00-15.30 Avatud pitsikeskuse ja Saara kirjastuse müügiletid, näitus Helga Rüütli sallidest

Ilusa ilma korral Pitsikohvik.

Üllatusmüüjad, kohtumised jm.

On Valge Daami aeg. Linnas toimub palju põnevat.

Haapsalus Karja 21 on avanud Määramäe perenaine Eva Raudkivi oma uue poe Väike Pariis. Oleme oodatud külla tutvuma tema uute ja põnevate tegemistega. Osta saab Eva kaunist keraamikat ja muud põnevat.

Haapsalus on avatud kaks Ülle Meistri lähenevale sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitust.

Haapsalu lasteraamatukogus ( F. J. Wiedemanni 11 )  avati  väljapanek Ülle Meistri illustratsioonidest, mille ta tegi pärandkultuuri-teemaliste väljaannete jaoks. Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg ütles, et need varem trükis ilmunud tööd on
näitusel esimest korda.

Haapsalu kunstikooli galeriis ( Jaani 2 ) saab näha Ülle Meistri 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus. Näitus "Ülle Meister 75" annab ülevaate kunstniku loomingust ja tutvustab ka seni vähem eksponeeritud töid. Lisaks viimase loominguperioodi akvarellidele ning pastellidele tutvustatakse näitusel Meistri söejoonistusi, erinevates graafilistes tehnikates teostatud töid ja portreid.

Haapsalu Raekojas ( Kooli 2 ) saab näha kahte põnevat näitust.

Pulmas, talgutel ja kõrtsis Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.

Läänemaa rahvarõivad on värvikirkad ja kaunid. Rahvariided kujutavad endas eelkõige talurahva traditsioonilist rõivastust, mida on mõjutanud kohalikud tavad ja arusaamad. Näitusel „Pulmas, talgutel ja kõrtsis“ on välja pandud vähemalt üks rahvarõivakomplekt igast Läänemaa kihelkonnast, ka nendest, mis tänase haldusjaotuse järgi kuuluvad ümbritsevatesse Pärnu ja Rapla maakondadesse. Näitus kajastab ajastut, mil rahvarõivad olid veel igapäevaselt kasutuses. 1912. aastal rahvarõivaainest kogunud Erik Lamberti kirjeldust, et Hanila kihelkonnas kandsid naised liistikut „pulmas, talgutel ja kõrtsis“ saab tol perioodil laiendada rahvarõivastele üldiselt. Kuigi 19. sajandi lõpus hakkas rahvariiete igapäevane kasutamine vaikselt kaduma, siis ei juhtunud see üleöö ja Läänemaalt on teada, et Vormsil kanti rahvariideid näiteks kuni teise maailmasõjani.

Rahvuslik moelava Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses

Minevikust pidepunktide ja oma juurte otsimine on eestlastele omane, see aitab meil oma identiteeti ikka ja jälle uuesti luua ning hoida. Rahvariietelt pärit mustrid  ̶  vöökiri, käisekiri, seelikutriip, kaheksakand, lill ja romb, maasikas ja piibeleht  ̶  on ilusad, eestlastele omased ja tuttavad. Need on endas alati kandnud sügavamat sõnumit – nad on olnud osa rahvuslikust propagandast, aidanud vastu panna võõrale ideoloogiale, tõstnud rahvuslikku uhkustunnet, manifesteerinud eestlaseks olemist.

Viimase sajandi jooksul on väikeste vaheaegadega pea igal kümnendil kaasaegsete ja moodsate rõivaste kujundamiseks pöördutud Eesti omaetnograafilise pärandi poole. Väike valik nendest on koondatud Haapsalu raekoja näitusele, püüdes valikus lähtuda eelkõige Läänemaa mustritest, kuid kaasatud on ka naaberpiirkondade mustreid. Eksponeeritud esemed kuuluvad Eesti Rahva Muuseumi kogudesse ning näituse kuraatoriks on Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt.

Lisaks toimub linnas veel muudki põnevat.

PROMENAADI PARK:
10-16 Käsitöölaat

AAFRIKA RANNA TANTSULAVA:
12 Rahvatantsurühmad Läki Tantsule ning Kalurineiud
13.30 JJ-Street tantsukool

KÕLAKODA (Promenaadi 1):
13 Voldemar Kuslap
14.30 Haapsalu rütmid Arno Suislepaga

TOOMKIRIK (Lossiplats 3):
17 Kirikukontsert SOLI DEO GLORIA. Andres Mustonen 70. Kavas Bachi teosed sooloviiulile. Sissepääs annetusega

Retk toimub koostöös Haapsalu Pitsikeskusega.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 8.30 . Tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind  30  eurot, kooliõpilastele 20 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine, palun lisada telefoninumbri, saadame kinnituse. Info telefonil 5647 6297 Jaan Riis.

Plaanide muutudes palume sellest kohe teada anda, et saaksime vabanenud kohad huvilistele edasi anda.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Reede 08.september – pühapäev 10.september 2023

Nüüd on käes kauaoodatud ja -soovitud hetk: Looduse Omnibuss viib teid Läti Latgalesse, kus me veel ei ole käinud.

Suundume Tartu, Hopa ja Alūksne kaudu Latgalesse. Latgale eristub kõigist teistest Läti ajaloolistest piirkondadest ikka veel laialdaselt kasutatava murdekeele ja katoliiklusega. Sellel on ajaloolised põhjused. Muinasaegne latgalite asuala jäi liivlaste ja seelide aladest itta, ulatudes Velikaja jõeni. Tänapäevane Latgale hõlmab Vana-Liivimaa Aiviekste-Pededze ja Väina (Daugava) jõest idas asuva ala, mis pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi Rzeczpospolita koosseisu nn Poola Liivimaana. Esimese Poola jagamise
ajal sattus Latgale Vene impeeriumi võimu alla, esialgu Pihkva ning hiljem Valgevene ja Vitebski kubermangu koosseisus. Latgale oli kuni Läti iseseisvuseni võrreldes teiste ajalooliste aladega mahajäänud piirkond. 1920. aastal vabastasid Läti ja Poola armee Latgale ja see sai taas Läti Vabariigi osaks.

Latgalet nimetatakse ka Siniste järvede maaks, sest Aglona, Krāslava ja Ezernieki vaheline piirkond on kõige järvederikkam ala Lätis. Latgale kõrgustikul asuvad ka kaks suurimat järve Lätis, Lubāns ja Rāzna. Samuti asub Latgales Läti sügavaim järv Drīdzis.

Esimesel päeval sõidame üle Tartu ja Alūksne Latgalesse. Teel külastame Latgale nostalgilisi väikelinnu: Balvi, Viļaka, Kārsava ja jõuame õhtuks Latgale kultuurikeskusesse Rēzeknesse, kus teeme väikese linnaekskursiooni, sööme õhtust ja jääme öömajale.

Teist päeva alustame Ludza külastamisega. Vähemalt paari viimase sajandi jooksul olid Ludza-ümbruse alad koduks eesti soost inimestele, kes kõnelesid oma erilist lõunaeesti keele murrakut. 19. sajandi lõpus oli seal piirkonnas veel ligikaudu viiskümmend küla, kus võis seda kõnepruuki kuulda. Lutsi eestlased ehk lutsid rääkisid oma murrakut veel kuni võrdlemisi hilise ajani. Lutside keel oli  vanemate inimeste hulgas veel kuni 1970ndate aastateni võrdlemisi laialdases kasutuses.

Ludzas tutvume linnakesega, käime kohalikus muuseumis, kus on ka lutside ajaloole pühendatud väljapanek. Vaatame vabaõhumuuseumis latgalite saame elu-olu ja külastame Ludzi suurt sünagoogi. Ludza käsitöökojas näeme latgalite rahvakultuuri ja saame kaasa osta meistrite loomingut. Teeme parvesõitu.

Külastame Läti katoliiklaste vaimset keskust Aglonas. Aglona basiilika on ehitatud hilisbarokkstiilis ning seda kaunistavad kaks umbes 60 meetri kõrgust torni. Kirikut külastavad igal aastal palverändurid, seal on missat pidanud Rooma paavst.

Aglona leivamuuseumis sööme õhtust. Rikkalik laud on kaetud latgalite rahvustoitudega.

Õhtuks jõuame Latgale suurimasse linna Daugavpilsi. Daugavpilsis on alguse saanud Liivi ordu asutatud Vana-Väina ordulinnusest. Linnast on läbi käinud leedulased, poolakad, rootslased, venelased ja sakslased. Märkimisväärne kultuuriajalooline vaatamisväärsus on Daugavpilsi kindlus. Kirikumäel on üksteise kõrval neli jumalakoda, mis kõik esindavad erinevat konfessiooni. Daugavpilsis jääme öömajale.

Kolmandal päeval hakkame liikuma tagasi kodupoole. Teel külastame Rāzna rahvusparki, naudime Latgale kõrgustiku maastikke ja vaateid Rāzna järvele.

Retke juhib ja Latgale loodust, kultuuri ja ajalugu tutvustab geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Kindlasti võtta kaasa ID kaart või pass.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel kell 7.00.
Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

Retkele saab liituda ka Tartust.

Sõidu hind koos 245 eurot. Hinnas ööbimised koos hommikusöökidega Rezeknes ja Daugavpilsis, esimsese päeva õhtusöök, kaks muuseumi Ludzas, sünagoogi külastus ja parvesõit.
Lisatasu eest Aglona Leivamuuseumi külastus ja sealne õhtusöök.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Arved palun tasuda tähtajaks.

Laupäeval 19.augustil 2023

 

Vabandame kohad on täis 

 

Ilus suvi kestab ja alanud on sibula- ja ploomiaeg.
Teel Peipsi äärde vanausuliste juurde külastame Vasula ploomiaeda.
Teeme jalutuskäigu ploomiaias. Aeda tutvustab aiandi perenaine ja tegevjuht Viella Ansip.
Osta saab kodumaiseid ploome.

Kolkjal ootab meid legendaarne sibulakasvataja Kostja. Vaatame kuidas kasvatatakse Peipsi sibulat ning saame teada milline on õige Peipsi sibul. Osta saab maitsvaid sibulapirukaid ja head sibulat.
Kolkjalt Anatoli juurest juures osta maitsvat kala, kalakonserve,suitsulatikat ja rääbist.
Kolkjal, Kasepääl ja Varnjas naudime tänavkülade miljööd.

Varnjas saab külastada Voronja galeriid ja Samovarimaja.

Alatskivil käime anname vaba aega lõunasöögiks, saab külastada Magasiaita ja jalutada lossipargis.
Külastame Hirveaia veinikeldrit.

Toimumas on Peipsi Toidu Tänav 175 km ja saame külastada erinevaid kohvikuid.

Tagasiteel külastame Avinurme Puiduaita.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30. Tagasi Tallinnas kell 21.00

Sõidu hind koos ekskursiooniga Vasula ploomiaias ja Kostja juures 45 eurot,
 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse.

 

Laupäev 26.august 2023

 

Vabandame, kohad on täis 

Sõidame koos kultuuriloolase Heiki Pärdiga Soome, et osa saada kauni väikelinna Loviisa suve suursündmusest Vanade Majade päevast. Nende päevade raames saavad külalised vaadata ringi ja kõndida kohalike elanike aedades ja tubades. Nautida kauneid kodusid ja imelisi aedu. Näeme põnevaid ja julgeid teostusi majade kujundamisel, nautida romantilisi koduaedu ja atmosfääri. Avatud on kodukohvikud, kirbuturud.
Saame tutvuda vanade majade ajalooga.

Lisaks Loviisale tutvume ka kauni väikelinna Porvoo huviväärsustega. Külastame Brunberg tehase kommipoodi.

Retke juhib ja Loviisa ning Porvoo ajalugu ja arhitektuuri tutvustab kultuuriloolane Heiki Pärdi.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Kindlasti anda teada, kas soovite lisaks osta hommiku ja / või
õhtusöögi rootsi lauas.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest  kell 5.45, Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind koos laevapiletite, bussiekskursiooniga 130 eurot. Lisandub 20 eurot Vanade Majade päevapilet.

Lisaks saab osta hommikusöögi

Hommikusöökide hinnad:
Täiskasvanu – 16 €
laps 12-17 aastat – 8 €
laps 6 – 11 aastat – 5 €

Õhtusöökide hinnad:
Täiskasvanu – 27 €
laps 12-17 aastat – 16 €
laps 6 – 11 aastat – 9 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks. Palume kindlasti märkida, kas soovite hommiku ja õhtusöögiga või ilma. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !

Esmaspäev 14. august 2023

 

Vabandame, kohad on täis 

"Elurikkuse aed" on ca 2 ha suur, mis koosneb erinevatest aiaosadest.
Üks huvitavam ja rohkem tähelepanu väärinud on aiaosa nn. "KUNKSMOORIAED".
Helve tutvustab ravimtaimeaed "KUNKSMOORIAED" püsiasukaid, keda kasutatakse oma pere apteegis ja köögis sööki valmistades.
Ühisel aiaringkäigul saame vastuseid:
– Kuhu ja kuidas rajada ravimtaimeaed koduaias?
– Milliseid ravimtaimi kasvatada püsililledega ühes peenras?
– Millised ravimtaimed võiksid/peaksid kasvama koduaias, et saada kiirelt abi , kui nohu, köha, palavik, seedehäired jne
– Millal ja mida korjata?
– Kuidas tarbida?
– Kohvikus "Säuts" degusteerime erinevaid ravimtaime teesid ja siirupeid. Üllatusjook!
Kohvik "Säuts" kostitab külalisi kohapeal kasvatatud ja koduköögis valminud toiduga.
Kohvikus pakutakse kapsahautist, kodujuustu-heeringasalatit kartuliga, suvikõrvitsa- ja tomatipirukat, kodukringlit, kohv, vesi.

Võimalus kaasa osta kohapeal kasvatatud kartulit, sibulat, ravimtaimesiirupeid: KÖHAHIRM, HEA UNE JA TUGEV TERVIS.

Müügil laias valikus taimeistikuid: erinevad kõrrelised, hortensiad, taluaia lilled, põnevad kõrged püsikud ja mõned ravimtaimed jne.

Kohvikus "Säuts" ja taimede leiunurgas kaardimakse võimalus puudub.
Loe lisa facebookis "Elurikkuse aed".

Retke juhendab aia perenaine rohenäpp Helve Vaarmann

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.00. Tagasi Tallinnas kell 22.00

Sõidu hind koos ekskursiooniga aias 30 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse.