Rubriik: Looduse Omnibuss

  • Looduse Aasta Foto 2016 parimad tööd on selgunud

    01.09.2016 – 11:45

    LOODUSE AASTA FOTO 2016

     

    "Punkar öötunnil"

    Autor: Erik Mandre

     

    LOODUSE AASTA FOTO 2016 VÕIDUTÖÖDE GALERII

     

     

    Nädalavahetusel Estonia kontserdisaalis toimunud „Looduse Aasta Foto 2016“ lõpugalal tunnustati Eesti parimaid loodusfotograafe.
    Pea tuhande osaleja seast pälvis konkursi kõrgeima tunnustuse, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli, Erik Mandre fotoga “Punkar öötunnil”.
    Aasta Loodusfotograaf Erik Mandre kirjeldas auhinda vastu võttes oma pilti järgnevalt: “Pildi võlu tuleb välja ehk sellest, et metssiga ise oli keskendunud oma olustikule. Täiesti omaenda maailmas,“ ning lisas “Mul on tegelikult hea meel, et metssiga kui liik, kel teatavasti viimastel aastatel on üsna tumedad pilved peakohal, on nii positiivses võtmes siin. Et metssiga on saanud selle tähelepanu.”
    Konkursile esitatud töid hindas üheksaliikmeline žürii Rein Marani juhtimisel. “Metssiga – üks meie metsade nutikamaid olevusi. Paljude fotode kangelane läbi aegade. Teda on tabanud kuri saatus, ja arvata võib, et mõningate aastate pärast metssiga lihtsalt tabada võib olla keerukas,” sõnas Maran, ning lisas “Ma olen metssea pilte palju näinud, ise filminud. Pilte on erilaadseid, kuid ma pole siiani näinud pilti, mis oleks metsseale, kui olevusele endale, niivõrd iseloomulik.”
    Juba 16. korda toimunud „Looduse Aasta Foto“ konkursil osales tänavu 970 autorit rohkem kui 7500 tööga.
    „Igal aastal lisandub suurepäraste loodusfotode hulka midagi uut ja üllatavat. Ikka õnnestub fotograafidel püüda pildile midagi, mida varem pole jäädvustatud,“ ütles konkursi peakorraldaja Jaan Riis, lisades et just see innustab jätkuvalt võistlust läbi viima.
    Kokku jagati Estonia kontserdisaalis toimunud konkursi lõpugalal auhindu ehk Tantsivaid Hunte 15 kategoorias ning tunnustati rohkem kui sadat autorit. Samuti esitleti tänavust Loodustoto Aastaraamatut, kuhu on köidetud konkursitööde paremik koos autorite intervjuudega.
    Konkursi kaaskorraldaja Eesti Energia eriauhinna sai noor loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan foto eest ”Kummal on võimsamad sarved?“. „Antud pilt on meie jaoks vägagi sümboolne – taustal on näha taastuvast allikast energiat tootvad tuulikud ja esiplaanil vägev hirv, foto väljendab hästi energiatootmise ja looduse kooskõla ning rahumeelset kooseksisteerimist,“ ütles Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.
    Looduse Omnibussi, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Energia eestvedamisel korraldatavat fotovõistlust toetavad Canon, Overall, Fotoluks, Sigma, Kunda Nordic Tsement, Stora Enso, Rademar, Synology, Western Digital, Huawei, Regio ja paljud teised.
    Vaata kaunist pildigaleriid Looduse Aasta Foto 2016 konkursil parimateks valitud fotodest siit: http://laf.looduseomnibuss.ee. Ilmunud on ka Loodusfoto Aastaraamat 2016.
    Täpsem info:
    Jaan Riis
    Looduse Aasta Foto peakorraldaja
    5647 6297
    info@looduseomnibuss.ee

     

  • Overalli loodusviktoriin

    28.04.2016 – 16:0029.04.2016 – 10:00

    Juba 30. aprillil jagatakse Looduse Aasta Foto auhindu parimatele loodusfotograafidele. Overall koos Canoniga autasustab taas suurima hea meelega loomafoto kategooriaid kõigis kolme vanusegrupis.

    Enne Looduse Aasta Fotot on aga kõigil loodushuvilistel võimalik testida oma teadmisi Overalli loodusviktoriinil. Juba üksteist aastat on Tiit Hundi abiga kokku pandud hulk piltküsimusi Eesti taime-, linnu ja loomariigist.

    Vastuste leidmisel on abi veebist, tarkadest raamatutest, kuid vaja läheb ka loogikat, nutikust ning ehk veidi õnnegi. Proovida tasub kindlasti, sest kõigi õigesti vastanute vahel, loosime välja fotoaparaadi IXUS180. Samuti on varuks hulk lohutusauhindu.

    Overalli Loodusviktoriini leiad SIIT.

    Vastuseid ootame kuni 28. aprillini kell 15.00

    Toredat pusimist! 

     

     

  • Eelteade: Looduse Omnibussi retked 31. juulil – 2. augustil

    25.07.2015 – 08:0031.07.2015 – 08:00

    Looduse Omnibuss Tallinn, Tartu ja Pärnu
    31. juulil – 2. augustil 2015

    Järgmisel reedel, laupäeval ja pühapäeval korraldab Looduse Omnibuss ühe-, kahe- ja kolmepäevaseid retki mitmelt poolt Eestist Leigo Järvemuusikale ja Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulekule. Meie ööbimispaigaks on Tartumaa Tervisespordikeskuse kämpingud ja telkimisplatsid Elvas. Kavas on mitmeid huvitavaid ekskursioone, matkasid ja loenguid.

    Reedel ootab meid Leigo Järvemuusika, Mart Sander Raimond Valgre muusikaga, Neeme Järvi Arvo Pärdi muusikaga ja orelikonsert järvel. Laupäeval külastame Tõravere Observatooriumi, Luke mõisaparki, matkame Vapramäe ja Elva loodusradadel. Kohtume huvitavate inimestega, õhtul Kait Tamra kontsert.

    Pühapäevane ekskursioon viib meid Võrtsjärve muuseumi, sealt läbi Valguta ja Rõngu Hellenurme, kus tähistame Middendorffi 200. sünniaastapäeva. Edasi sõidame Otepääle ja Pühajärve äärde, seltsi kokkutulek lõpeb Väikese Leigoga, mis pühendatud Ernst Enno 140. sünniaastapäevale. Esinevad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Jaak Tuksam ja Andre Maaker, kes luuletused ja laulud üheks tervikuks seob.

    Täpsem info selgub ja registreerimine Looduse Omnibussi retkedele algab uue nädala alguses.

    Info tel. 5647 6297 (Jaan Riis) või info@looduseomnibuss.ee

    Foto: (CC) Toivo Annus / Flickr / Wikipedia

     

  • Retk muusika- ja matkafestivalile Seto Folk

    28.06.2015 – 08:0023:30

    Looduse Omnibuss Tallinn
    Pühapäeval, 28. juunil 2015

    Osaleme Euroopa parimate festivalide hulka arvatud Seto Folgi kolmanda päeva ettevõtmistes.

    Matkame Petseri Lõunalaagri rajal (2 km). Eestis on vähe kohti, kus piiripealne olek nii otseses kui kaudses tähenduses oleks nii tuntav kui siin, Voropi küla lähistel Setomaal. Ühest küljest on Vene piirini napilt 400 meetrit ning kuulda on Petseri kloostrikellasid, kuid teisest küljest õhkub loodusesse kasvanud laagrivaremetest nii romantikat kui traagikat.

    Juhendab matkaraja looja ning RMK loodusvaht Toomas Valk.

    Päeva ülejäänud osa veedame festivalipaikades: kuulame Kukerpille ja kontserti „Meeste laulu vägi“, kus vastamisi lähevad võimsad meestelaulu koorid – Iberi koor Gruusiast, Liinatsuraq Setomaalt, Lüü-türr Harjumaalt ja Morama Mordvast.

    Folgil müüvad meistrid kohalikku  käsitööd, saab süüa tõelist seto toitu, juua koduõlut ning kogeda seto külalislahkust.

    Soovijail on võimalus läbida ka rada „Värska peidetud aarded“. Saame teada, kust tuleb Värska vesi, mis on laudsipettäi, kus on Värskas kuulsa ristleja „Aurora“ kapteni maja, kus asub Jalmar Vabarna sünnikodu, kus asub Värska pühitsetud allikas.

    Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinnas kell 23.30.

    Sõidu hind koos festivalipiletiga täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 25 eurot, õpilastele 15 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

    Info ja registreerimine tel. 5647 6297, retked@looduseomnibuss.ee.

    Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

    Teatri- ja festivalisõitudel Eesti Energia klientidele erisoodustus ei kehti

     

  • Üleskutse: Käsmu Meremuuseum vajab kaitset – liitu muuseumi sõpruskonnaga II

    24.05.2015 – 23:5823:59

    Meie eilne üleskutse, kus avaldasime Eesti Looduskaitse Seltsi auliikme Aarne Vaigu pöördumise liituda Käsmu Meremuuseumi sõpruskonnaga leidis suurt toetust ja tähelepanu. Oleme jätkuvalt mures Käsmu Meremuuseumi tuleviku pärast ning kutsume sõpruskonnaga liituma. Tajume teravaid konflikte muuseumi ja plaanitava arendustegevuse vahel. Oleme valmis avalikeks aruteludeks.

    Teema tõsiduse mõistmiseks avaldame alljärgnevalt ka pr Reet Hääle saadetud kirja.

    Jaan Riis
    Looduse Omnibuss
    Eesti Looduskaitse Seltsi esimees

     

    Lp hr Jaan Riis,
    edaspidi olete väga oodatud meie diskussioonides osalema. Ühepoolne info on alati kallutatud. Palun allolev avaldada samale listile, millele saatsite Aarne pöördumise.

    Pöördumine

    Perekonnad, keda Aarne Vaik´u pöördumine täiesti alusetult puudutas, ütleks teema kohta järgmist.

    Ka meie oleme Meremuuseumi sõbrad  ja loodame, et planeeritav väikesadam (sama väike kui Võsu sadam), kuid tänu looduslikule omapärane , tõesti sügav sadam annab juurdepääsu Meremuuseumile ka merelt, mis on Kaptenikülale vaid ilus täiendus.

    Kõne all oleva territooriumi detailplaneering alustati esmakordselt 2011 aastal. Selleks, et peamiselt sadamaala hõlmav territoorium saaks Käsmule sobivalt planeeritud asutati Käsmu Majakasadam MTÜ. Asutajate hulgas olid käsmukad, sh meremuuseumi eestvedaja Aarne Vaik, kes on ka praegu meie MTÜ liige. Aarne soovitusel nimetat planeering Käsmu Majakasadama Detailplaneeringuks. Meremuuseumi poolt tuli seoses selle alaga niipalju arvestamist väärivaid ideid, et alustatud detailplaneeringu kavasse need ära ei mahtunud. Lisaks ei hõlmanud planeeritav ala sadamala mere osa. Käsmu külakoosolekul otsustati teha Vallale ettepanek planeering lõpetada ning algatada uus, kogu ala kompleksemalt haarav planeering. Nii ka sündis.
     Aastal 2014 alustati uut planeeringut, mis hõlmab ka mere ala ning kajastab enamikke toona meremuuseumi poolt tulnud ettepanekuid, mõned näited:
    1.kavandatud on paadiehituse plats koos kena, tagasihoidliku puidust varjualusega, mis peaks asendama täna seal seisvaid nõukaaegseid, lagunenud silikaattellisest kuure.
    2.planeeritud on luua merehariduse keskus, hetkel väga nigelas olukorras olevasse endisesse ohvitseride majja, kus saaks anda mereharidust nii edasijõudnutele kui lastele.
    3.kavandatav vesiehitis – sadama kaitsemüür peaks ühtlasi vältima ajaloolise Käsmu puitmajaka edasist vajumist. Jne.

    Väikepaatide tarvis on sadam praegu olemas:
    Käsmus on olemas randumiskoht, ebaturvaline ja ohtlik , mis ei vasta sadama nõuetele ja mida ei saa ka sadamaks nimetada. Sadam on territoorium, mida valvatakse ja kus sadamakapten vastutab territooriumil toimuva eest. Tormisel ajal on käsmukad need, kes külalispaate kaldale tirivad, mitmeid paate on ka põhja läinud. Eriti korrast ära on randumiskoht olnud  viimastel aastatel, sest seoses segadusega detailplaneeringute ümber  on selle haldamine jäänud unarusse. Juhul, kui sadamaplaneeringuga edasi ei minda, siis tuleb rajatis pigem likvideerida.
    Käsmu laht on Käsmu rannikualal selles osas sügav. Erinevalt Võsu sadamast on seal unikaalne võimalus rajada sadam ilma süvendamata, see looduse poolt meile kätte mängitud keskonnasõbralik lahendus tuleks igal juhul ära kasutada. Madala süvisega alustele on  paadisadam valmimas Võsul. Käsmu on planeeritud samuti madalama süvisega paatide sildumisala, kohalike kalurite paadikohad, kuid oluline oleks, kui saaksime võõrustada purjekaid. Ajalooliselt on Käsmu ikka enim purjekatega seotud olnud.  Usun, et see on hea sõnum kõikidele Eesti purjetamishuvilistele, et Põhjarannikule on tekkimas turvaline ja kaasaegne sildumiskoht. Käsmus käib suve jooksul kümneid tuhandeid turiste neist enamik külastab ka Meremuuseumi. Kõik need turistid saabuvad autode ja bussidega sõites läbi terve Käsmu küla. Me olme Kapteniküla aga meile külla tulla merd mööda ei saa! "Kus see sadam teil siis siin on?",  küsivad paljud esma saabunud. Kristenbrunide poolt rajatud Käsmu Merekool ja sealt hariduse saanud kaptenid ning Käsmu laevaehituse hiilgeajad on jäänud 19 ja 20 sajandisse. Elame 21 sajandil ning elu peab edasi minema. See, et kaptenikülla ei saagi merdmööda saabuda on ju uskumatu. See, et paljud käsmukad polegi endale sadama puudumise tõttu veesõidukit muretsenud on kurb.

    Lugupidamisega kõigi Käsmu ja merehuviliste poole pöördudes,
    Reet Hääl
    põline käsmukas

     

  • Fenno-Ugria Asutuse ja Looduse Omnibussi ühisretk Venemaale “Salapärane Setomaa”

    15.05.2015 – 07:0017.05.2015 – 22:00

    Vabandame, kohad on täis!

    Looduse Omnibuss

    15. -17. mai 2015

    Fenno-Ugria Asutuse ja Looduse Omnibussi juba traditsiooniks saanud ühisretkede eesmärgiks on tutvustada soome-ugri rahvaid. Seekordne reis on pühendatud setodele, rahvakillule meist endist.

    Reedel, 15. mail: Tallinn-Petseri

    Petseri tutvustus. „Teeme ära“ talgud Petseri luteri surnuaial või Peetri luteri kiriku juures. Võimalusel rehad, oksakäärid jms kaasa (registreerimisel täpsustame). Petseri muuseum, Petseri klooster, koopad ja õhtune jumalateenistus Petseri Mihhaili kirikus. Ööbimine Bor-Belkovos (vt Borbelkovo.ru/), 21 km Petserist.

    Laupäeval, 16. mail: Petseri – Irboska – Mõla – Radaja – Irboska

    Matk Irboska kindlusest Mõla kirikuni. Pühad allikad, Truvori haud jms. Radaja seto muuseumid ja seto rahvustoidud, kontsert. Irboska muuseumid. Muuseumiöö.

    Pühapäeval, 17. mail: Irboska – Pihkva – Obinitsa – Tallinn

    Pihkva linn, kirikud ja kreml. Obinitsa – soome-ugri kultuuripealinn 2015.

    Retke juhivad Jaak Prozes Fenno-Ugria Asutusest ja ajaloodoktor Andres Adamson. Kohtadel on parimad seto giidid ja Pihkvamaa ajaloo asjatundjad.

    Osavõtutasu 150 eurot. Hind sisaldab transporti, ööbimist spordi- ja turismibaasis, rahvustoite, muuseumipääsmeid, Venemaa viisasid , reisjuhtide ja giidide teenuseid. Venemaa viisade vormistamiseks on vajalik pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud, dokumendifoto ja reisikindlustus. Välisreisidel Eesti Energia soodustus ei kehti.

    Väljasõit 15. mail kell 7 Rahvusraamatukogu eest. Tagasi Tallinnas 17. mail kell 22.

    Eelregistreerimine e-postiga retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse, kui olete registreeritud.

    Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK

    Foto: (CC) Ludvig14 / Wikipedia

     

  • Eesti Looduskaitse Selts kuulutas välja suve lõpu ja sügise alguse Keskkonnateod ja Keskkonnaämbrid

    13.10.2015 – 10:0011:05

    PRESSITEADE

    Eesti looduskaitse Selts kuulutas selle suve ja sügise alguse Keskkonnaämbriteks minister Sven Sesteri mõtteavaldused RMK ja Rail Balticu teemadel

    Tallinn, 13.10.2015. Eesti Looduskaitse Selts jätkab sel aastal alguse saanud Keskkonnateo ja Keskkonnaämbri laureaatide valimistega. Uued Keskkonnateod ja –ämbrid kuulutati välja esmaspäeval, 12. oktoobril toimunud loodusõhtul Rahvusraamatukogus.

    Selle suve ja sügise alguse Keskkonnategudeks nimetati 35 aastat tagasi Saaremaa lähistel uppunud kaubalaeva „Volare“ keskkonnaohutuks muutmine ning ja SA Virumaa Muuseumide otsus, mis lubab taas Eesti vanima rahvuspargi südames – Palmse pargis kõigil loodussõpradel tasuta jalutada.

    Eelmisel aastal tehtud keskkonnaohu hindamise uuringuga leiti, et uppunud nn „Kreeka laev“ Volare kujutab ohtu keskkonnale, kuna selle kütusetankid on avatud keskkonnamõjudele. Sel suvelõpul likvideerisid Tuukritööd OÜ tuukrid reostusohu, millega kaotati suur oht Saaremaa randadele.

    Palmse mõisa pargis jalutamine oli mitmeid aastaid tasuline. Sellest aastast on Palmse pargis jalutamine taas prii. Eesti Looduskaitse Selts tänab SA Virumaa Muuseume (nõukogu esimees Marko Pomerants, juhatuse esimees Ants Leemets) mõistliku otsuse eest.

    Keskkonnaämbrite tiitlid pälvisid sel korral rahandusminister Sven Sesteri mõtteavaldused nii RMK äriühinguks kujundamiseks kui ka tema ettepanek kaaluda taas läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi Rail Balticu rajamiseks.

    RMK reformiplaanide puhul tasub häirekella lüüa, sest nii satub ohtu kõigi meie jaoks oluline looduskaitseline taristu, selle ehitamine, hoidmine ja hooldamine. See on aastatega loodud väärtus, mida riik kõigile meie kodanikele pakub.

    Trassivalikul läbi Nabala on kokkuhoid vaid näiline. Tegelik probleem on selles, et selline üledimensioneeritud superprojekt pole meile jõukohane. Rahandusministri seisukoht esindab tahtmatult mõnede mäetööstusettevõtete huve. Soovitame ministril teha uus sotsiaalmajanduslik analüüs, kus alternatiivina hinnata ka võrdluses superraudteega tavalise kiire raudtee alternatiive. Üle 200 km/h kiirraudtee asemel tuleb kaaluda tavalise kiire 100-150 km/h rongikiirusega raudtee ehitamist, mis muudab nii ehitamise kui hilisema käigushoidmise hinna jõukohaseks. Sellisel juhul on Rail Balticu projekt mõistuspärane ja keskkonnasõbralik. Ehk jätkub siis raha ka kogu Eesti raudteevõrgu korrashoiuks ja arendamiseks.

    Eestlased on iseloomult tagasihoidlikud tunnustuste jagamisega. Tihti lööme ka häirekella alles siis, kui on juba liiga hilja. Seetõttu alustas Eesti Looduskaitse Selts sel aastal Kuu Keskkonnateo ja –ämbri valimistega.

    Lähem info:
    Jaan Riis
    Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
    Tel. 5647 6297, e-post info@looduseomnibuss.ee

  • Lahkus hea sõber ja legendaarne geograaf Hardo Aasmäe

    03.01.2015 – 23:5904.01.2015 – 00:00

    Meie keskelt lahkus ootamatult hea sõber ja karismaatiline kõnemees, Edgar Kanti ja Salme Nõmmiku andekaim õpilane, legendaarne geograaf Hardo Aasmäe.
     
    Sügav kaastunne Hardo perele ja lähedastele.
     
    Langetame pea ja kuulame üht tema viimastest esinemistest, mis toimus 7. novembril Eesti Rooma Klubi konverentsil Teaduste Akadeemia suures saalis:
     
     
    Eesti Looduskaitse Seltsi ja Looduse Omnibussi nimel
    Jaan Riis
     
    Tallinnas, 30. detsembril 2014
     
     
     
  • Looduse Omnibuss otse

    23.04.2018 – 20:2920:30

    2018/2019 hooaja Loodusõhtud Rahvusraamatukogus salvestatakse ning neid saab vaadata hiljem sama loodusõhtu teate juurest. Otseülekandeid ei toimu.

  • Looduse Omnibussiga Viru Folgile Käsmu

    10.08.2014 – 19:0023:59

    Looduse Omnibuss Tallinn, Tartu ja Rakvere

    Reedel, laupäeval ja pühapäeval, 8.-10. augustil 2014

    Viru Folgile Käsmus saab Folgibussiga:

    Reedel, 8. augustil 2014

    • Tallinn – Käsmu kell 14 Rahvusraamatukogu eest
    • Tallinn – Käsmu kell 17.30 Rahvusraamatukogu eest
      (NB! Väljumisaega on muudetud, 17.00 asemel väljub Folgibuss kell 17.30) 
    • Tartu – Käsmu kell 12 Kompanii 10 eest

    Laupäeval, 9. augustil 2014

    • Tallinn – Käsmu kell 10 Rahvusraamatukogu eest

    Pühapäeval, 10. augustil 2014 

    • Tallinn – Käsmu kell 10 Rahvusraamatukogu eest

    Tallinn-Käsmu-Tallinn ühe suuna pilet maksab 7 eurot, Tartu-Käsmu-Tartu ühe suuna pilet 17 eurot

    Folgibuss toob ka Käsmust tagasi:

    Reedel, 8. augustil 2014

    • Käsmu – Tallinn kell 00:30 Käsmu bussipeatusest

    Laupäeval, 9. augustil 2014 

    • Käsmu – Tallinn kell 00:30 Käsmu bussipeatusest

    Pühapäeval, 10. augustil 2014

    • Käsmu-Tallinn kell 19:00 Käsmu bussipeatusest
    • Käsmu-Tallinn kell 22:30 Käsmu bussipeatusest
    • Käsmu-Tartu kell 22:30 Käsmu bussipeatusest

    Kohtade registreerimine ja info: evelin@virufolk.ee.

    Registreerimisel palume märkida bussi väljumise päev ja kellaaeg. Bussipiletite müük toimub bussis sularaha eest. Kuna bussid tellitakse registreerunute arvu järgi, palume registreerimist mitte jätta viimasele minutile ning palume teada anda ka kohast loobumisest!

    Go Bus folgibussi liikumise graafik Rakvere ja Käsmu vahel on järgmine:

    Rakvere – Käsmu, väljumine Rakvere bussijaama tagant

    • R 8.08 kell 14,
    • L 9.08 kell 9,
    • P 10.08 kell 9

    Käsmu – Rakvere, väljumine Käsmu bussipeatusest

    • R 8.08 kell 03:15,
    • L 9.08 kell 03:15,
    • P 10.08 kell 23:15

    Bussisõit Go Busi folgibussiga Rakvere ja Käsmu vahel on tasuta. Registreerima Go Busi folgibussile ei pea.