Rubriik: Looduse Omnibuss

  • Eesti Looduskaitse Seltsi 51. kokkutulek toimub loodava Alutaguse rahvuspargi maastikel

    29.07.2018 – 19:0019:01

    Juuli viimasel nädalavahetusel toimub Ida-Virumaal, Peipsi põhjarannikul ja Alutaguse maastikel Eesti Looduskaitse Seltsi 51. kokkutulek.

    Tänavuse kokkutuleku piirkond ei ole valitud juhuslikult – loomisel on Euroopa Liidu idapoolseim Alutaguse rahvuspark. Eile, 26. juulil kiitis valitsus heaks selle moodustamise.

    Eesti Looduskaitse Selts oli Eesti esimese – Lahemaa Rahvuspargi loomise algataja. Tänu Jaan Eilartile ja Seltsi esimesele esimehele Edgar Tõnuristile loodigi Lahemaa Rahvuspark.

    „Oleme nüüdki Eesti kuuenda Alutaguse Rahvuspargi sünni juures,“ ütles seltsi esimees Vootele Hansen. „Seltsil on Ida-Virumaal viis tublit osakonda – Narva, Sillamäe, Jõhvi, Sonda ja tänavuse kokkutuleku korraldaja Alutaguse. Kokkutuleku hing ongi  Alutaguse osakonna juht Anne Nurgamaa. Loodame, et meie Selts ja tänavune üle-eestiline loodusesõprade kokkutulek annab olulise panuse uue rahvuspargi loomisele ning on sündmuseks kogu piirkonna looduse ja kultuuriloo tundmaõppimisel.“

    Kokkutulekule oodatakse rohkem kui 400 inimest Eesti erinevatest paikadest – Saaremaast Võrumaa ja Tallinnani.

    Kokkutuleku ametlik avamine toimub laupäeval, 28. juulil Iisaku lauluväljakul. Loodavast Alutaguse rahvuspargist kõneleb Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel. Alutaguse loodusest ja inimestest räägivad TÜ inimgeograafia teadur Taavi Pae, Etnobotaanik Raivo Kalle ja Anne Nurgamaa Iisaku kihelkonnamuuseumist.

    Järgnevad bussiretked Alutaguse maastikel. Õhtul ollakse koos Kauksis RMK laagriplatsil. Sündmus lõpeb pühapäeval  Narva jõe alguses – Vasknarvas.

    Kokkutulek ise algab aga juba reedel. Õhtul külastatakse Tuletorni festivali Rannapungerjal, mille eestvedajaks on tuntud näitleja ja piirkonna patrioot Guido Kangur.

    Tänavune kokkutulek on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale ja Seltsi asutaja Jaan Eilarti 85. sünniaastapäevale ning seal tutvustatakse albumit „Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis“ – autorid Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus.

    Vaata lähemalt siit.

     

  • Jõulutervitus

    31.12.2017 – 23:5823:59

    Läbi saab metskitse- ja algab ilvese-aasta.

    Rahulikke jõule, mõtteerksust ja ikka rõõmsat meelt!

     

    Looduse Omnibuss

    Foto autor: Karl Tammiste 

     

  • Looduse Aasta Foto 2017 võitis Jarek Jõepera „Kodumaise Amazonase“ fotoga

    26.06.2017 – 00:0100:02

    Pühapäeval, 30. aprillil 2017 selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto 2017 peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Jarek Jõepera pildiga „Kodumaine Amazonas“, kus kujutatud Soomaa eelmise aasta suvist üleujutust augustis.

    Looduse Aasta Foto konkurss toimus sel aastal juba 17. korda. Fotovõistlusel osales 852 autorit rohkem kui 6200 tööga, lisaks 90 liikuvat pilti ehk loodusvideot 50 autorilt. Videod ehk liikuvad looduspildid osalesid eraldi kategooriana konkursil esimest korda.

    Lisaks peaauhinnale jagati välja ka 14 Tantsiva Hundi trofeed.

    „Sel aastal oli erakordne see, et nii täiskasvanute, noorte kui laste vanuserühmades jagati välja topeltvõidud: kaks Tantsivat Hunti sai täiskasvanute kategoorias Jarek Jõepera, noorte kategoorias Karl Jakob Toplaan ja laste kategoorias Leana Jete Korb,“ tõi võistluse korraldaja Jaan Riis välja selle aasta ootamatuse.

    Võidutöö autor Jarek Jõepera kirjeldas konkursile esitatud ja Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud pildi saamislugu järgmiselt: „Ainuke suurveest puutumata jäänud koht Tõramaa puisniidul oli vaatetorni jalamil. Varahommikul telgist väljudes oli õhtune peegelsile veeväli mattunud paksu piimjasse uttu. Sõber Helgoriga kanuus mööda veevälja sõites ilmusid ja kadusid puud ning vee alt paistvate heinapallide mütsid. Ja vaikus, kus kuuled ükshaaval kõiki veetilku kukkumas veest võetud mõlalt ning kolm korda enne mõtled, kui uuesti hoogu tõmbad! Nautinud paar tundi seda lumma, leidsime koha, kus sai maha minna ning statiiv mulksudes vett täis lasta. Udu oli hakanud liikuma, puud olid korraks udupehmed, et järgmisel hetkel muutuda jälle klaariks.“

    Pilt on tehtud 24. augustil 2016 Tõramaa puisniidul Soomaa Rahvuspargis.

    Kauneimaid loodusfotosid hindas žürii koosseisus Rein Maran (esimees), Arne Ader, Märt Haamer, Heiko Kruusi, Tiit Leito, Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Urmas Tartes ja Sirje Tooma.

    Ilmus ka Loodusfoto Aastaraamat 2017, kus kõik parimad pildid sees.

    Võistlust korraldavad Looduse Omnibuss ja Eesti Looduskaitse Selts koostöös Eesti Energiaga, toetavad Viking Line, Canon, Overall, Fotoluks, Sigma, Kunda Nordic Tsement, Stora Enso, RMK, Erametsakeskus, Rademar, Droonid.ee, Regio, Premia, Kalev, Viru Folk, Avision, Zone.ee, samuti Keskkonnaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kultuurkapital jt.

    Kõigi auhinnatud piltide galerii asub laf.looduseomnibuss.ee.


    Võidufoto. Jarek Jõepera – "Kodumaine Amazonas".

      

  • Looduse Aasta Foto 2017 kontsert-gala Estonia kontserdisaalis

    30.04.2017 – 15:0018:00

    Looduse Omnibuss
    Pühapäeval, 30. aprillil kell 15

    Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Energia kutsuvad: tule ja veeda kaunis pärastlõuna pühapäeval, 30. aprillil kell 15 Estonia kontserdisaalis, kus toimub võistluse Looduse Aasta Foto 2017 kontsert-gala.

    Suurelt ekraanilt saab näha 600 parimat pilti.

    Võistlusel osales rohkem kui 6200 fotot 852 autorilt, lisaks 90 liikuvat pilti ehk loodusvideot 50 autorilt.

    Töid hindas üheksaliikmeline žürii Rein Marani juhtimisel.

    Musitseerivad Riho SibulPeeter MalkovPaul NeitsovTaavi PetersonMargus Vaher ja Brigita Murutar.

    Galat juhib Rohke Debelakk.

    Pühapäeval esitleme Estonia kontserdisaalis ka uut Loodusfoto Aastaraamatut 2017, kus sees kõik parimad pildid koos intervjuudega.

    Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ning enne algust kohapeal. Hind 10 eurot, sooduspilet 5 eurot (õpilane, tudeng, pensionär), eelkooliealised lapsed vanema süles tasuta.

    Ootame Teid juba tund enne algust, näha saab fotonäitust ja uut fototehnikat.

    Võistlust toetavad Canon, Overall, Fotoluks, Sigma, Kunda Nordic Tsement, Stora Enso, RMK, Erametsakeskus, Rademar, Droonid.ee, Premia, Kalev, Regio, Viru Folk, Avision, Zone.ee, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kultuurkapital jt.

    Viking Line kingib igale külalisele soodusreisi Soome.

    Lähem info:

    Jaan Riis
    korraldaja
    Tel. 5647 6297
    info@looduseomnibuss.ee


    Leo Eensoo "Kolm karu".

     

  • Lisatud kava! Käime ka Ukrainas! Kaheksapäevane retk Andres Adamsoniga Slovakkiasse

    15.07.2017 – 00:0122.07.2017 – 23:59

    Vabandame, kohad on täis!

    Looduse Omnibuss

    15.-22. juulil 2017

    Slovakkia – see on mäed ja UNESCO kaitsealused keskaegsed ja barokklinnad, mineraalveeallikad ja koopad, vanad lossid ja russiinide puukirikud, pruulikojad ja viinamarjaistandused… Südasuvi lisab sellele soojuse, mis tavaliselt talvel Slovakkias käinud eestlastel puudu on jäänud. Reis viib läbi Poola Kesk- ja Ida-Slovakkiasse, nii slovakkide endi kui ka ungarlaste, mustlaste ja russiinide maale. Kohtume ka ühe kohaliku eestlasega, maalikunstnik Jaak Adamsoniga.

    Täpsustatud reisikava (käime ka Ukrainas):

    Alustame reisi laupäeval, 15.07. kell 6.30 Rahvusraamatukogu eest ning sõidame päeva jooksul läbi Baltimaade ja Poola Varssavisse, tehes teel peatusi vastavalt sellele, kuidas reis edenenud on. Ööbimiseks majutume hotellis Atos.

    Pühapäeval, 16.07 jätkame oma sõitu Slovakkia suunas. Pikema lõunapausi teeme Częstochowas, mille Jasna Góra klooster oma kuulsa Musta Madonna ikooniga on Poola hingeliseks keskuseks. Päeva teisel poolel jõuame Slovakkiasse, ületame Tatrad ja majutume kaheks ööks Banská Bystricas hotellis Penzion Medeny Hamor.

    Esmaspäev, 17.07 Kahe sõidupäeva järel – ja et esmaspäeviti on muuseumid kinni kogu Euroopas – võtame veidi rahulikumalt. Tutvume Kesk-Slovakkia pealinna Banská Bystrica ja selle lähikonnaga, käime ära (ühes võimalikus) Euroopa keskpunktis, kohtume maalilises Kremnica linnakeses kohaliku eestlasega ( Andrese isa kunstnik Jaak Adamsoniga ) supleme mineraalveebasseinis. Sõltuvalt päeva kulust kas ühine lõuna- või õhtusöök.

    Enamik teisipäevast, 18.07 on pühendatud UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvale Banská Štiavnica barokklinnale, mis oli sajandeid Euroopa juhtivaid kaevandus- ja innovatsioonikeskusi. Käime ka kaevandusmuuseumis, tutvume Svätý Antoni jahilossis Slovakkia (ungari- ja saksasugu) aadlikultuuriga ning algselt kaevanduste veega varustamiseks rajatud vanade kunstjärvedega (tajchy) ümbritsevates mägedes. Päeva lõpus sõidame üle Madal-Tatrate Popradisse, kus majutume hotellis Satel kolmeks järgnevaks ööks.

    Kolmapäeval 19.07 alustame varakult, et väljuda korraks Euroopa Liidust ja käia teisel pool Ukraina piiri Užgorodis. Enamuse oma ajaloost oli see Ungari linn Ungvár, maailmasõdade vahel kuulus (Tšehho)Slovakkiale ning asub segarahvastikuga alal, kus kaua olid enamuses hoopis russiinid. Meil Eestis tuntakse enim üht nende haru, hutsuule. Päeva teisel poolel sõidame Tokaj veinipiirkonda, mille põhjaserv ulatub Slovakkiasse; külastame veinikeldrit ja degusteerime kohalikke veine.

    Neljapäeval 20.07 vaatame muuhulgas Levoča Püha Jaakobi kirikus maailma kõrgeimat altarit, ronime Spiši kindlusse, soovijad saavad ära teha omad ostud.

    Kodutee algab reedel, 21.07. Ületame Kõrg-Tatrad, pikema lõunapausi teeme Krakówi vanalinnas. Ööseks majutume taas Varssavis hotellis Atos.

    Laupäev, 22.07. Kodutee jätkub. Läbime Baltimaad ja jõuame hilisõhtul Tallinna.

    Retke juhib ajaloolane Andres Adamson.

    Sõidu hind 400 eurot. Hinnas on sõit, hotellid koos hommikusöökidega, muuseumide piletid, üks ühine lõuna või õhtusöök ning veinikeldri külastus koos degusteerimisega. 

    Registreerimine retked@looduseomnibuss.ee. Palume registreerimisel lisada kontaktandmed – telefon, e-post. Lisainfo tel 5647 6297.

    Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK


    Andy Warholi kuju tema sünnilinnas Medzilaborces Ida-Slovakkias.
    Foto: Kaido Einama

     

  • Kutse Eesti Looduskaitse Seltsi juubelile ja ERM-i vaatama

    06.11.2016 – 11:3018:30

    Vabandame, kohad on täis!
    Looduse Omnibuss
    Pühapäeval, 6. novembril 2016

    Pühapäeval veedame pika päeva Eesti Rahva Muuseumis, kus Eesti Looduskaitse Selts tähistab oma 50. juubelit.

    Vaatame koos giididega näitusi „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“.

    Meenutame Jaan Eilartit ning seltsi silmapaistvat ajalugu. Arutleme, kuidas tänasel päeval hoida Eestit, meie loodust ja kultuuri. Üles astuvad seltsi auesimees Arnold Rüütel, Valdur Mikita, Tõnis Mägi ja paljud teised.

    Algus kell 11, planeeritud lõpp kell 18.30.

    Vajalik täpne eelregistreerimine, kohtade arv piiratud.

    Hind koos muuseumi päevapileti, hommikukohvi, lõunasöögi ja õhtuse kontsert-vastuvõtuga 20 eurot (seltsi liikmed 15 eurot).

    Eelregistreerimine on vajalik (märkige, et tulete ise kohale).

    Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK

     

  • Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

    25.01.2017 – 23:5823:59

    Avalik kiri Rail Balticu kohta

    Tundes muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et Riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ning riigi ja rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.

    Arvestades Eesti geograafilist ja geopoliitilist asendit, pole kahtlust, et vajame Euroopaga ladusaid ühendusi nii energeetikas, mere-, õhu- ja maismaatranspordis kui mujal.  Seetõttu on mõistlik ka senisest palju parema raudteeühenduse loomine Kesk-Euroopaga ning võimalusel ka eurolaiusega raudtee pikendamine Eestisse läbi Baltikumi. Seda suurprojekti tunneme Rail Balticu nime all.

    Rail Baltic on kolossaalne projekt, mille teostamine ja toimivana hoidmine nõuab väga suuri ressursse ja mis tahes-tahtmata muudab Eestis mõndagi. On selge, et niisugust projekti tohib ellu viia väga vastutustundlikult, kaaludes kõiki plusse ja miinuseid, mitte lihtsalt saadaoleva euroraha kulutamise pärast. Praegu plaanitud ja reklaamitud kujul ellu viiduna seab Rail Baltic ohtu nii meie riigi sidusa ruumistruktuuri kui olemasoleva elukeskkonna.

    Avalikkuse ees on Rail Balticuga seoses seni rõhutatud kaht aspekti: esiteks öeldakse, et sellest sünnib moodne ja kiire raudteeühendus Euroopaga, ja teiseks, et selle rajamine makstakse suures osas kinni Euroopa rahaga. Sellega piirdumine annab kogu projektist aga väära ettekujutuse: tegelikkuses on Rail Baltic Eesti mõistes enneolematu koloss, tegu ei ole kaugeltki mitte süütu ümbrusesse sulanduva, tavapärase raudtee mõõtu rajatisega. Seetõttu on kahetsusväärt, et see, mida Rail Balticu ehitamine veel ja päriselt endaga kaasa võib tuua, on jäänud avalikust arutelust suuresti kõrvale.

    Kui vastuväiteid ka esitatud on:

    • et pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline,
    • et kaubavedude maht põhja-lõunasuunal, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine,  
    • et ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele,
    • et euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik,
    • et peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel: lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis,
    • et uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu,
    • et rajatav raudtee koos teenindusmaa ning mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga,
    • et Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80,
    • et rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli; eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine,
    • et ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest,
    • et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab ja tõstab sedasi ka muude (maan)tee-ehituste hinda kõikjal Eestis,
    • et uue raudtee ehitusega on võimalikud ehitusettevõtted hõivatud aastaid, mille jooksul mujal Eestis (raud)tee-ehitus ja -remont paratamatult kannatab,
    • et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu,
    • et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda, tekivad müra-, reostus-  ja liikumisprobleemid,
    • et trass lõhestab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust,
    • et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob,
    • et „ülikiirraudtee“ ehitamisel Eestisse pole mõtet, kuna Leedus ja Poolas on samal trassil äsjarenoveeritud tavaline 120 km/h raudtee,
    • ja lõpuks on väidetud, et kogu Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma AECOM ega tema esitatud arvutused pole usaldusväärsed,

    tundub, et avalikkusel lihtsalt ei ole olnud mahti veel Rail Balticu üle sügavamalt järele mõelda. Suurprojekti elluviimisele peaks eelnema ühiskondlik konsensus, praegu tundub asi edenevat aga ühiskondliku apaatia tõttu. Arutelu on jäänud soiku, kuna inimeste tähelepanu on hõivanud mitmed päevakajaliselt erutavad teemad, mille mõju Eesti tulevikule pole sugugi nii määrav kui planeeritav Rail Baltic, mis kavandatud kujul muudaks Eesti maastikku, väljakujunenud ruumistruktuuri ja elukeskkonda põhjalikult. Rohkem kui küsitav on Rail Balticu projekti säästlikkus ja praegu plaanitaval kujul kujuneks ta ühtlasi raskeks koormaks avaliku sektori eelarvele.

    Tuleb ka tõdeda, et sellel hiidvallil ei saa tihedat rongiliiklust kunagi olema. Kohalikke reisijaid siin vedada ei saa, sest peatusi pole, Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka ning kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne.

    Pole ühtki põhjust, miks üldse peaks tegu olema kiirraudteega, kuna Euroopasse sõit võtab ka ülikiirrongiga nagunii ebamõistlikult kaua aega, ning kaubarongide kiirust pole ka praeguses Rail Balticu projektis kavas kasvatada suuremaks kui 120 km/h.

    Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

    Selle asemel tuleb kiire raudteeühendus Euroopaga sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil. Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõunasuunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks. Tulemusena saame  raudteeühenduse ligikaudu sama tulemusega mis praegu kavandamisel olev Rail Baltic, ainult selle vahega, et ülikiirraudtee asemel oleks lihtsalt hea ja kiire ühendus. See ei lõhuks keskkonda, ei ammendaks maavaravaru, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumisteid ja elupaiku, ei nõuaks lõviosa teede ehitus- ja hooldusrahast, ei vajaks hiiglaslikke maaoste ja konflikte omanikega, ei kahjustaks inimeste elukeskkonda ega vähendaks omandi väärtust, ei vajaks kõikide ristumiste kahetasandiliseks ehitamist, oleks rentaabel – kuna senised peatused, teed ning toimivad ruumimustrid jääksid paika jne. Lõpuks, kui meil juba peab olema kahe eri laiusega raudteed, siis oleks ka terve Eesti raudteevõrk loogiline – ida ja kagusuunas oleks laiarööpmeline raudtee (Tapa, Narva, Tartu), kuna lõunasuunas (Viljandi ja Pärnu) läheks siis Euroopasse kitsam eurolaiusega tee. Tõsi, sõidukiirus sellel raudteel oleks 120-160 km/h, aga Tallinnast Pärnusse jõuab ka nii tunniga, mis on ainult 15 minutit kauem kui praegu planeeritava Rail Balticuga. Mille nimel siis hävitada nii paljut?

    Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.

    Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik.  Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad ümber vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad rahalised vahendid ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele.

    Eestimaa sügises 2016

    • Anzori Barkalaja
    • Anne Daniel-Karlsen
    • Jaan Einasto
    • Eenok Haamer
    • Lehte Hainsalu
    • Vootele Hansen
    • Toomas Haug
    • Mati Hint
    • Indrek Hirv
    • Aapo Ilves
    • Kärt Johanson
    • Jaak Jõerüüt
    • Arvo Järvet
    • Toomas Jüriado
    • Fred Jüssi
    • Mart Jüssi
    • Ain Kaalep
    • Jaak Kangilaski
    • Mihkel Kangur
    • Jaan Kaplinski
    • Ülle Kauksi
    • Toomas Kiho
    • Mart Kivastik
    • Ülo Krigul
    • Hasso Krull
    • Kalev Kukk
    • Toomas Kukk
    • Kalevi Kull
    • Mihkel Kunnus
    • Marju Kõivupuu
    • Urmas Kõljalg
    • Tõnis Kõrvits
    • Tõnu Kõrvits
    • Tõnu Laigu
    • Karli Lambot
    • Anu Lamp
    • Raho Langsepp
    • Peeter Laurits
    • Jüri Leesment
    • Marju Lepajõe
    • Leida Lepik
    • Märt-Matis Lill
    • Pille Lill
    • Silvia Lotman
    • Viivi Luik
    • Tõnis Lukas
    • Regina Lukk-Toompere
    • Valdeko Lukken
    • Alo Lõhmus
    • Asko Lõhmus
    • Maarja Lõhmus
    • Heino Mardiste
    • Raik-Hiio Mikelsaar
    • Valdur Mikita
    • Sulev Mäeltsemees
    • Tõnis Mägi
    • Peeter Oja
    • Mart Orav
    • Taavi Pae
    • Peeter Pere
    • Aare Pilv
    • Martti Preem
    • Margus Punab
    • Ivar Põllu
    • Peeter Päll
    • Tiit Pääsuke
    • Juhani Püttsepp
    • Rea Raus
    • Elisabet Reinsalu
    • Hendrik Relve
    • Jaan Riis
    • Tiit Riismaa
    • Jaanus Rohumaa
    • Riina Roose
    • Remo Savisaar
    • Jüri-Karl Seim
    • Kalev Sepp
    • Gennadi Skromnov
    • Kärt Summatavet
    • Marek Tamm
    • Tõnu Tannberg
    • Andres Tarand
    • Urmas Tartes
    • Ene-Margit Tiit
    • Toomas Tiivel
    • Tiia Toomet
    • Kalle Toompere
    • Hans-Voldemar Trass
    • Helena Tulve
    • Jaan-Eik Tulve
    • Leelo Tungal
    • Erkki-Sven Tüür
    • Jaak Uibu
    • Jaan Undusk
    • Tiit Vaasma
    • Maarja Vaino
    • Heiki Valk
    • Kalle Vellevoog
    • Kaupo Vipp
    • Peeter Volkonski
    • Hannes Võrno

     

  • Fotoprogramm Matsalu Loodusfilmide Festivalil: Hautalast Savisaareni

    21.09.2016 (Kogu päev)25.09.2016 (Kogu päev)

    Festivali fotoprogramm on jõudnud ringiga sinna, kust alustas: taas on Matsalus Soome loodusfoto elav legend Hannu Hautala.

    Tegelikult jõudis kõigepealt kohale Hautala näitus „Metsän poika”. See pandi juba septembri esimestel päevadel üles Haapsalu kultuurikeskusesse. „Niivõrd suurejoonelist näitust ei olnud mõtet vaid viieks festivalipäevaks üles panna. Koos Eesti Looduskaitse seltsi esimehe Jaan Riisiga soovisime, et näitust saaks pikema aja vältel külastada võimalikult palju huvilisi. Samuti ei leidnud me niivõrd mahuka näituse jaoks Lihulas ja selle ümbruses sobivat eksponeerimispinda, seepärast sai näitus viidud Haapsalu kultuurikeskusesse, kus näidatakse ka festivali ajal loodusfilme,” selgitas festivali fotoprogrammi juht Heiko Kruusi.

    „Metsän poika” võtab kokku Hannu Hautala elutöö – näitus ja samanimeline raamat koosnevad 49 pildist, mis on üles võetud aastatel 1966–2014. Iga aasta on esindatud ühe, autori jaoks olulise fotoga. „Näitus on kui viiskümmend aastat loodusfoto ajalugu. Ta iseloomustab Hautalat paelunud teemasid, kuid annab ka ülevaate fotograafia arengust pika perioodi vältel,” märgib Kruusi. „Kuigi Hautala pildistab siiani filmile, siis on suuremõõtmelistel fotodel märgata tehnilist arengut ka viimasel kümnendil, seda eeskätt seoses parema optika kasutamisega,” lisas ta.

    Paljudel eestlastel on siiani meeles Hautala esimene näitus Eestis. See sündis sügaval nõukaajal, 1984. aastal. Tammsaare majamuuseumis ja mujalgi eksponeeritud „Kuldkotkas ja valge luik” oli esimene maailmatasemel fotonäitus, mis siiakanti jõudis. Tsiteerides Kalju Suure poolt toonasesse kultuurilehte „Sirp ja Vasar” kirjutatud nupukest: „Fotod on teostatud näidistasemel. Autor teeb aastas umbes 30 000 ülesvõtet range valikuga. Näituse vormistamine (raamid, paspartuud ja lisaks läbipaistev, kuid tagasipeegelduseta katteklaas) on väga mõjuv.”

    Matsalu-kandis on Hannu Hautala käinud pildistamas 90ndate esimesest poolest alates. Ta oli siin ka tänavu kevadel pärast seda, kui oli tähistanud oma 75. aasta juubelit näituse avamisega Narvas.

    Hannu Hautalaga on festivalil võimalik kohtuda kahel korral: laupäeval näitab ta oma pilte Lihula mõisas ja pühapäeval jagab selgitusi näituse lõpetamisel Haapsalus.

    Kui Hannu Hautala 2003. aastal esimese Matsalu festivalil pilte näitamas käis, oli Remo Savisaar üsna oma fotograafitee alguses. Nüüd on temastki sirgunud maailmas tuntud tegija. Oma tänavuses ettekandes "Looduselamuste jahil" räägib ta oma viimaste aastate põnevamatest pildiprojektidest ning loodusfotograafi aastaringist. See on retk, mis viib imetajate ja tiivuliste maailma ning rännakule kodumaa maastikele. Muu hulgas tuleb juttu päevadest kakkude seltsis, ilveste radadel ja Vooremaa voortel.

    Kogenud alpinist ja fotograaf Jaan Künnap sai hiljaaegu valmis põhjaliku käsiraamatu sõlmedest. Selle tarvis pildistas ta etapikaupa üles ka iga sõlme sidumise käigu. Festivalil tutvustab ta sõlmi, mis looduse pildistajale tema töös kasuks võivad tulla. Ühtlasi on tal kaasas näidised köite ja nööride valmistamiseks kasutatavatest looduslikest materjalidest.

    Suure töö on ära teinud ka Läänemaaga tihedalt seotud mehed, orhidee- ja fotohuvilised Arno Peksar ning Rainar Kurbel. Nad on üles pildistanud kõik Eesti looduses kasvavad orhideeliigid ning pannud kokku näituse „Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis”. Hanila vald on orhideede poolest rikkaim piirkond Mandri-Eestis, kus kasvab meil leitud 38st käpaliseliigist 31. Vaid saartel on valdu, kust avastatud liikide arv on suurem – Hiiu vallast Hiiumaal ja Kihelkonna vallast Saaremaal on leitud üks liik rohkem ehk siis 32. Mehed ei piirdu üksnes orhideede pildistamisega, vaid jälgivad ja hooldavad ka nende kauniste taimede teadaolevaid kasvukohti ning avastavad uusi.

    Orhideede uurimiseks ja kaitsmiseks lõi Rainar Kurbel koos Toomas Hirsega mittetulundusühingu Käoraamat. Kahekesi kõnelevad nad käpalistest ka festivali fotopäeval.

    Näitusega on seotud veel üks laupäevane ettekanne. Loodusemees Arne Ader ja kujundaja Margit Mõttus panid kokku näituse „Võluaknad”, mis on festivali ajal väljas vaatamiseks Penijõe mõisas. Arne ütleb ise oma näituse kohta nii: „Piisab vähesest, et olla armas ja ilus tildritibu: udupehme sulerüü, pisut pallike keha, ilmsüüta silmavaade… Omal moel lummab meid ka karupoeg, pisikese linnu kõrval sootuks teistsugune. Ju on maailmal musttuhat nägu, ent vaid üks armastus ja üks võlu. Iga tildritibu ja karupoeg või kes iganes võib olla võluaken, mille kaudu otsida toda salapärast allikat, kust voolavad välja armastus ja ilu.”

    Fotonäitusi on festivalil veel. Lihula mõisas on väljas Luua metsanduskooli õppejõu Veiko Belialsi peaaegu mustvalged fotod koondpealkirjaga "Mõned üksikud värvid!". Näitusega tähistas autor oma 50. sünnipäeva.

    Lihula mõisa aidas on väljas kaks fotonäitust. “Animalia” on koostatud Haapsalu Fotoklubi liikmete ja teiste loodussõprade poolt, keda ühendab huvi käia loodusesfotoaparaadiga. Jäädvustatud on 28 liiki imetajaid, roomajaid, kahepaikseid, putukaid ja limuseid. Ning juba aastatepikkuse traditsioonina näeb festivalil ka võistluse „Looduse Aasta Foto” selle aasta parimaid töid. Lihula raamatukokku on aga Haapsalu linnaloodust tutvustava näituse üles pannud Ennu Põldma.

     

    Katsuda saab Canoni uusimat kaamerat

    Laupäevasel fotopäeval Lihula mõisas on kohal Canoni ja Overalli esindajad, kes tutvustavad tänapäevast fototehnikat. On lubatud, et näha ja proovida saab alles mõni nädal tagasi esitletud, tõenäoliselt paljudele loodusepildistajatele huvi pakkuvat kaamerat Canon EOS 5D mk IV.

     

    Matsalu loodusfilmide festivali fotoprogramm 2016

    LAUPÄEV 24.09 LIHULA MÕISAS

    10.00 JAAN KÜNNAP

    „Sõlmed ja pleisid”

    Ka looduse pildistamisel tuleb aeg-ajalt üht-teist kokku siduda.

    11.00 ARNE ADER, MARGIT MÕTTUS

    „Fotonäitus null euroga – kas võimalik?”

    Näituse „Võluaknad” tegemise ja korraldamise lugu.

    12.00 RAINAR KURBEL, TOOMAS HIRSE

    „Huvitavat orhideedest ja nende pildistamisest”

    väike paus

    14.00 HANNU HAUTALA

    „Islandi linnud”

    Pildiprogrammid „Kotkas lendab päikese poole”, „Laululuik” ja „Ühe loodusfotograafi elu”

    16.00 REMO SAVISAAR

    „Looduselamuste jahil"

    Remo Savisaar räägib oma viimaste aastate põnevamatest pildiprojektidest ning loodusfotograafi aastaringist.
    Fotopäeva jooksul tutvustab CANON uusimat fototehnikat, sh on võimalus näha ja käes hoida tuttuut kaamerat Canon EOS 5D mk IV.

    PÜHAPÄEV 25.09 HAAPSALU KULTUURIKESKUSES

    11.00 HANNU HAUTALA

    Näitus „Metsän poika”. Autori lood piltide juurde ja näituse lõpetamine.

     

    Matsalu Loodusfilmide festivali fotonäitused 2016

    • ARNO PEKSAR, RAINAR KURBEL „Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis” (Lihula mõisas)
    • VEIKO BELIALS  „Mõned üksikud värvid” (Lihula mõisas)
    • HAAPSALU FOTOKLUBI (22 autorit) „Animalia” (Lihula mõisa aidas)
    • „Looduse Aasta Foto 2016 parimad tööd” (Lihula mõisa aidas)
    • ARNE ADER „Võluaknad” (Matsalu looduskeskuses Penijõel)
    • HANNU HAUTALA „Metsän poika” (Haapsalu kultuurikeskuses)
    • ENNU PÕLDMA „Loodusvaateid Haapsalu linnast” (Lihula raamatukogus)

     

    Hannu Juhana Hautala

    • sünd. 12.05.1941
    • vabakutseline loodusfotograaf aastast 1970
    • koostanud üle 50 loodus(foto)raamatu
    • tema raamatuid on tõlgitud rootsi, vene, inglise, saksa, prantsuse, itaalia ja jaapani keelde.
    • Soome loodusfotograafide ühenduse asutajaliige
    • Eesti looduskaitse seltsi auliige
    • Oulu ülikooli audoktor (PhD)
    • kunstnikupension Soome riigilt aastast 2004

     

  • Kaljo Põllu jälgedes. Retk Kadri Viiresega põhjasaamide juurde ja maailma lõppu

    16.07.2016 – 07:0022.07.2016 – 23:59

    Vabandame, kohad on täis
    Looduse Omnibuss
    16.-22. juuli 2016

    Looduse Omnibuss ja Eesti Looduskaitse Selts oma 50. juubeliaastal kutsuvad kõiki retkele, et meenutada seltsile olulist kunstnikku Kaljo Põllut ja tema legendaarseid soome-ugri ekspeditsioone.

    Oma esimese soome-ugri uurimisreisi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis korraldas Jaan Eilarti mõttekaaslane Kaljo Põllu 1978. aastal. Seljakotid seljas, suunduti Koola poolsaarel elavate Koola (kildini) saamide juurde. Teel tehti peatus Valge mere kaljujoonistega tutvumiseks. Järgnevatel aastatel kopeerisid kunstiüliõpilased petroglüüfe korduvalt nii Äänisjärve kaljudel kui Valge mere ääres.

    1987. aastal ühines uurimisreisiga meie retkejuht, tekstiilikunstnik Kadri Viires. Kaljo Põllu kannul suunduti taas Koola-saamide ja Ponoi jõe kaljujooniste  juurde.

    1994. aastal andis Kaljo Põllu uurimisreiside juhtimise Kadri Viirese kätesse ja temagi otsustas minna saamide juurde. 

    Elamuslikuks kujunes 2003. aasta uurimisreis. Sedapuhku töötasid ekspeditsioonil osalejad ka põhja- ja meresaamide juures Norras Finnmarkis ning metsasaamide juures Soomes Lapimaal.

    Lähemegi taas Kadri Viiresega selle unustamatu retke järel-ekspeditsioonile, et külastada põlisrahva saamide olulisimaid ajaloolisi ja tänapäevaseid kultuurikeskusi, tutvuda UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva Alta kaljujooniste alaga, veenduda fjorde imetledes, kas päike vajub juba horisondi taha ning leida võrdluspilte Kaljo Põllu kuulsate graafikasarjadega.

    Retke marsruudil Tallinn – Helsingi – Kemi – Kautokeino – Alta – Nordkapp („maailma lõpp“) – Varangebotn – Karasjok – Inari – Rovaniemi – Oulu – Helsingi – Tallinn juhendab Kadri Viires.

    Ööbimine kämpingutes. Täpsem info peale Jaanipäeva.

    Orienteeruv osalustasu 300 eurot.

    Algab eelregistreerimine e-posti teel aadressil retked@looduseomnibuss.ee.

    Info tel. 5647 6297

    Alta kaljujoonised. Foto: (CC) Andreas Haldorsen

     

  • Looduse Aasta Foto 2016 kontsert-gala Kohtla-Järve Kultuurikeskuses

    15.05.2016 – 17:0018:30

    Looduse Omnibuss Tallinn ja Tartu
    Pühapäeval, 15. mail 2016 kell 17

    Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Energia kutsuvad kõiki virulasi fotovõistluse „Looduse Aasta Foto 2016“ kontsert-galale.

    Suurelt ekraanilt saab näha 700 parimat looduspilti. Muusikat pildikavadele loob Robert Jürjendal. Laulab Taavi Peterson, kõlavad Ruja ning Biitlite lood. Soodsalt saab osta Loodusfoto Aastaraamatut 2016.

    Sissepääs tasuta.

    Vaata lähemalt www.looduseomnibuss.ee

    Foto: Karl Jakob Toplaan