Laupäev 28.detsember 2024 – pühapäev 29.detsember 2024
Looduse Omnibussi talvine aastalõpuretk viib meid suitide juurde ja teistesse Kuramaa kaunitesse paikadesse.
Esimene pikem peatus Kuramaale jõudes on meil endise mõisasüdame juurde kujunenud Pūre külas Abava jõe ääres. 1921. aastal rajas Läti aiandusselts sinna oma katsebaasi. Sellest ajast peale on Pūre tuntud kui oluline puuviljakasvatuse keskus 2007. aastal asutati asulasse šokolaaditehas Pūre Chocolate. Tehas valmistab tõenäoliselt Baltimaade
parimaid imelisi šokolaaditrühvleid, kasutades ehtsat Belgia šokolaadi, mis on kombineeritud maitsvate täidiste ja naturaalsete lisanditega.
Külastame laia valikuga tehasepoodi ja šokolaadimuuseumi. Muuseumis näeme ja kuuleme Pūre šokolaaditehase lugu ja šokolaadi valmistamise ajalugu Lätis. Kuuleme kõige põhjalikumat, lihtsamini mõistetavat ja meeldejäävamat lugu šokolaadist ja trühvlite valmistamise protsessist endast.
Seejärel suundume õhtusesse aastavahetuse meeleolus Kuldīga linna. Kuldīgat peetakse õigustatult Kuramaa pärliks, mida on peetud kõigi aegade kõige ilusamaks Läti väikelinnaks. Kuldīga on tuntud ka kui Läti Veneetsia, sest linna läbiv Alekšupīte jõgi voolab majade vahelt, otsekui märg tänav. Üks kõige olulisemaid väärtusi linnas on 13. sajandile iseloomulik ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.–19. sajandist pärit hoonestus, mis on väljapaistev haruldus Baltimaade väikelinnade seas. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu. Linn oli enne pealinna üleviimist Miitavisse (Jelgava) Kuramaa hertsogiriigi pealinn aastatel 1596–1616.
Näeme romantilist vana silda üle Venta jõe, mis on üks pikimaid punastest tellistest sildu Euroopas. Vahetult enne silda asub aga Euroopa kõige laiem juga – Venta.
Ööbima sõidame Ventspilsi. Venta jõe suudmes asuv Ventspils (Vindavi) on rahvaarvult Läti kuues linn. Ventspils kuulus samuti Hansa liitu. Linna keskel meenutab linna rikkalikku ajalugu Ventspilsi ordulinnus. Ventspilsi sadam on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemerel.
Teise päeva hommikul võtame suuna suitide maale. Kes on suitid? Suitid on Läti etniline grupp, omalaadne katoliiklik saareke keset luterlikku Kuramaad, mille rikas ajalugu ulatud peaaegu 400 aasta taha. Ümbritsevast erineva usu tõttu sulgusid suitid oma pisikesse kultuuriruumi ning pika aja jooksul kujunesid neil välja unikaalsed ja mitmekesised rahvatraditsioonid ja -kombed. Suiti eriomase pärandi aluseks on nende keelemurre, tähtpäevad ja rahvakombed, suuline traditsioon, laul ja musitseerimine ning rahvarõivaste ja toitude valmistamise traditsioonid.
Suiti naised erinevad värviküllaste ja kirjude rahvariiete poolest, mis Lätile iseloomulikud ei ole. Nende kaudu kujutatakse suitide uhkust, enesekindlust ja soovi olla märgatud. Rõivaid iseloomustab erksate värvide (oranž, roosa, punane, kollane) kombinatsioon.
2009. aasta 1. oktoobrist alates on suitid arvatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nende kultuuripärandit loetakse viivitamatut kaitset vajavaks. Suiti kultuuriruum on ära märgitud ka läti kultuuri rahvatraditsioonide loetelus. 2009. aastast alates on suitid läbi tegemas taassündi. Suitidea kogukonna aktiivsed liikmed tegutsevad traditsioonide elustamise, nende elujõu kindlustamise ja tutvustamisega nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Suitide kultuuriruum ühendab Alsungat, Basust, Gudeniekit ja Jūrkalnet Kuramaa lääneserval.
Öeldakse, et suitidega ei sarnane keegi! Selles võib iga Looduse Omnibussi retkes osaleja nüüd ise veenduda.
Mööda Läänemere rannikut kulgevat maanteed teeme esimese peatuse suitide külas Jūrkalnes, et imetleda kuni 20 meetri kõrguselt pankrannikult kaunist vaadet lääne suunas.
Sealt edasi jõuame suitide kõige suuremasse ja olulisemasse keskusesse Alsungasse. Vanasti ka Alšvanga (sks Alschwangen) nime all tuntud Alsungat on asulana esmakordselt mainitud 1231. aastal kuršidega sõlmitud lepingus. Pärast Liivi ordu kokkuvarisemist kuulus orduloss aastail 1573-1738 von Schwerinite suguvõsale. Nende ajal ehitati Alsungasse peaingel Miikaeli auks kivikirik ja alustati jesuiitide abiga kohalike katoliku usku pööramisega. Alsungast sai kogu Kuramaa katoliiklaste keskus ja selle elanikud said nimetuse suitid, algsest pilkenimetusest – Schwerinite “saatjaskond” (suite).
Alsungas võtavad meid rahvariietes suitid vastu oma laulu ja tantsuga. Kultuurikeskuses tutvustatakse meile suitide rahvariideid, käsitööd, kombeid ja kultuuri ja traditsioone. Samas on avatud ka suitide väike käsitöölaat. Külastame Alsunga kirikut ja kuulame orelimuusikat. Alsunga 1623. aastal valminud katoliku kirik on suiti rahvakillu üheks keskuseks. Kulminatsiooniks ootab meid lõunasöök valikuga suitide rahvustoitudest.
Pühapäeva hommikul külastame Alsungas suitide turgu. Turult saab osta suitide poolt valmistatud hoidiseid, ilusat rõõmsavärvilist käsitööd, pirukaid ja palju muud põnevat ja maitsvat.
Tagasiteel koju sõidame läbi Sabile, kus Abava jõe kaldal asub Guinessi rekordite raamatu andmetel kõige põhjapoolseim avamaal kasvav viinamarjaistandus maailmas. Sabile viinamarjaistandus sai alguse Kuramaa hertsogiriigi krahv Jakob Kettleri valitsemisajal 17.
sajandil. Sabile viinamarjaistanduse uuestisünd oli Läti iseseisvuse ajal 1936. aastal. Siis kasvatati juba teaduslikult aretatud külmataluvusega uusi Läti viinamarja sorte. Pärast II Maailmasõda jäid istandused hooleta, 1989. aastal avastati Sabile mägi aga taas viinamarjade kasvatamiseks.
Sabiles saab maitsta ja kaasa osta Läti kuulsamaid veine ja siidreid.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00.
Sõidu hind 195 eurot. Hinnas hotell koos hommikusöögiga, kultuuriprogramm, orelikontsert ja lõunasöök Alsunagas, Pūre šokolaadi muuseumi külastus.
Lisatasu eest Sabile veinide ja siidrite degusteerimine.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
