Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Roosikrantsi 6)
Kolmapäeval, 25. jaanuaril 2016 kell 17.00 

Fenno-Ugria 2017. aasta esimeses hõimuklubis vaatame tagasi eelmisele aastale ja uurime, miks võib pidada möödunud aastat edukaks just liivi keele ja kultuuri seisukohast. Külas on akadeemik ja keeleteadlane Karl Pajusalu.

Möödunud aasta oli liivlastele ja liivi keele ja kultuuri sõpradele hea aasta – ilmus neli liivlaste kui eestlaste ühe lähema sugulasrahva teemalist väljaannet. Hõimuklubis tutvustabki Karl Pajusalu neid trükiseid ning loeb ka liivi aastaraamatust salapärase Kempi Karli kirjutatud salatsiliivi luuletusi koos eestikeelsete tõlgetega.

Liivlastele, eestlaste ühele lähemale sugulasrahvale oli 2016. aasta tõeliselt viljakas. Ilmus varemgi koostööd teinud Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu ja Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri koostatud monograafia viimasest salatsiliivi keele talletajast Andreas Johan Sjögrenist. Anti välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics liivi erinumber. Trükivalgust nägi legendaarse keeleteadlase, kauaaegse Tartu ülikooli õppejõu Eduard Vääri liiviteemaliste uurimuste kogumik „Liivi rahva keel ja meel“ ning liivi aastaraamat 2016.

Fenno-Ugria korraldab klubiõhtuid, kus astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed alates 2001. aastast. Kõige esimeses hõimuklubis „Soome-ugri maastikud muusikas", 8. veebruaril 2001 oli külas hiljuti lahkunud armastatud helilooja Veljo Tormis.

Järgmised hõimuklubid:

08.02 Oliver Loode, Eesti esindaja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil põlisrahvaste õigustest
22.02 Etnoloog Art Leete ja teadur Svetlana Karm soome-ugrilastest ja Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusest „Uurali kaja“
08.03 Helsingi ülikooli fennougrist Riho Grünthal 19. sajandi soome-ugri keelteuurijatest-rännumeestest

Kõik huvilised on oodatud ja üritusest osavõtt on prii!

Hõimuklubisid korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm

Eesti Loodusmuuseumis
Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 18

Öökulli akadeemias on külas Valdur Mikita. 12. jaanuaril kiusavad Öökulli akadeemias lingvistilise metsa vaimud Valdur Mikitat, kes kõneleb teemal “Mütogeograafiline Eesti”. Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.

Järgmine Öökulli akadeemia toimub 26. jaanuaril ja siis tutvustab vastavatud näitust „Müstiline ürgmeri“ näituse kuraator Sander Olo.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 5€).

Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Looduse Omnibuss soovitab

Pöördun teie poole koos kolleegide Toomas Tiiveli (Eesti Loodusuurijate Selts) ja Gennadi Skromnoviga (Looduskalender) ettepanekuga valida oma lemmik Aasta Keskkonnateo hääletamisel. Omalt poolt seadsime kandidaadina üles ajakirja Akadeemia peatoimetaja ning 101 kultuuritegelase kirja koostamise eestvedaja Toomas Kiho koos kirjaga "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul". 101 allakirjutanu hulgas olid koos meiega Fred Jüssi, Andres Tarand, Hendrik Relve, Tiit Pääsuke, Erkki-Sven Tüür, Valdur Mikita, Mari-Liis Lill jpt.

Loomulikult on ka teisi väga väärikaid kandidaate, keda tasub toetada. Kokkuvõtvalt on meie üleskutse: osalege valimistel ja andke oma hääl, siis tuleb tulemus kaalukam. Lõpuks valib paremate seast võitja Keskkonnaministeeriumi žürii.

Hääletada saab 22. detsembrini 2016 aadressil

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/keskkondmeieumber/haaletus-tule-ja-aita-valida-aasta-keskkonnategu-2016?id=76542382

Jaan Riis
Looduse Omnibussi eestvedaja
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees

"Maailma avastamas". Žürii tunnustus ja Eesti Energia eripreemia. Autor: Karl Jakob Toplaan

Eesti keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)
Kolmapäeval, 7. detsembril kell 17

Inimõiguste päevale (10.12) pühendatud hõimuklubis arutlevad Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen ja keeleteadlane Mart Rannut, millises suhtes on üldised inimõigused rahvuste keeleliste ja kultuuriliste õigustega. Mis kasu saavad uurali vähemusrahvused inimõiguste deklaratsioonist, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist ja Euroopa Nõukogu vähemuskeelte hartast?

Õhtu lõpetavad soome-ugri filmifestivali FUFF programmist valitud saami lühifilmid, mis vaatlevad väikese põlisrahva enesemääramise teemat läbi iroonia või huumoriprisma. 

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Eesti Loodusmuuseumis
8. detsembril kell 18

Öökulli akadeemias on külas etnobotaanik Renata Sõukand, kes tutvustab Eesti teetaimi minevikus ja tänapäeval. Loengus tuleb juttu teetaimede kasutamisest mitme sajandi vältel ning huvilised saavad erinevaid taimeteesid ka ise proovida.

„Teetegemise ja -joomise traditsioon, sellisena nagu me täna seda tunneme, oli maarahva hulgas 19. sajandi keskel veel küllaltki olematu,“ juhatab Renata Sõukand teema sisse. „Üheltpoolt tingis selle Venemaa kaudu tuleva musta tee kallis hind, kuid ei ole ka teada, et kodumaistest liikidest tehtud jooki oleks laialt kasutatud, sest toidukõrvaseks joogiks kasutati palju teisi, enamasti hapendatud ja kääritatud jooke. Siiski, juba 19. sajandi lõpukümnenditel Jakob Hurdale saadetud taimepärimuses on mõned teated taimede kasutamisest toidukõrvaseks teeks,“ lisab ta.

Öökulli akadeemias uurime, kuidas on läbi aja arenenud kodumaiste teetaimede kasutamine ning milliseks on see kujunenud tänapäeval. Vaatame lähemalt, millist rolli on kodumaiste teetaimede kasutamisel mänginud (aja)kirjandus ja milliste argumentidega on taimtee joomist propageeritud ning uurime, kas iga taimetee on ravitee. „Kodumaiste teetaimedena tutvustan ma loengus neid liike, mis kasvavad või mida kasvatatakse meil kohapeal ning mida rahvas kasutab kuuma joogitee tegemiseks, mitte ravimise eesmärgil,“ ütleb Renata Sõukand. „Kuigi jah, neil kõigil liikidel on ka kas rahvameditsiinis või tõestatud raviv toime,“ lisab ta.

Järgmine Öökulli akadeemia toimub juba uuel aastal, 12. jaanuaril kell 18. Siis on Loodusmuuseumis külas Valdur Mikita, kes kõneleb teemal “Mütogeograafiline Eesti”.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€).

Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tallinna Looduskaitse Selts kutsub loodusesõpru oma jõuluretkele 10. detsembril 2016.

Kavas  ekskursioon Tallinn – Haimre – Kasti – Valgu – Vana-Nurtu – Velise – Sillaotsa Talumuuseum – Tallinn

Retke juhendavad Kalev Tihkan ja Agu Raadik.

Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas 18.30.

Sõidu hind koos jõululõunaga Sillaotsa Talumuuseumis 25 eurot, õpilastele 20 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi tasuta.

Info ja registreerimine: tallinn@elks.ee; tel. 512 1428.

Sillaotsa Talumuuseum. Foto: Kaido Einama

Eesti Loodusmuuseumis
neljapäeval, 1. detsembril 2016 kell 18

Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias on külas TTÜ Mäeinstituudi dotsent Mall Orru. Kell 18 algaval loengul räägib ta lähemalt Eesti loodusliku turba kasutamise võimalustest taastusravis, nii kliinikutes kui ka kodustes tingimustes. Kõik osalejad saavad ka ise kohapeal turbaga katsetada.

Detsembri esimeses loengus uuritakse lähemalt seda, millised on 6000 aasta vanuse Eesti loodusliku turba kasutamise võimalused taastusravis, kas ja millised on muda raviomadused ning milline on nende toime elusorganismile. „Vaatame üheskoos, mis on balneoloogiline turvas ja palju seda maailmas kasutatakse,“ avab loengu sisu Mall Orru.

Lisaks loengule saab akadeemias ka ise turvast katsuda ning selle kasutamisega katsetada.

Järgmine Öökulli akadeemia toimub juba 8. detsembril ning siis on Loodusmuuseumis külas etnobotaanik Renata Sõukand, kes tutvustab Eesti teetaimi minevikus ja tänapäeval.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€).

Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Eesti Loodusmuuseumis
24. novembril kell 18

Öökulli akadeemias on külas zooloog Jüri Tõnisson. Novembrikuu viimases loengus tehakse juttu sellest, mida me teame põdrast, tema suhetest ümbritseva ja inimesega.

Uurime Öökulli akadeemias lähemalt kõige suuremat hirvlase sugukonda kuuluvat, Eesti metsade kõige kogukamat looma – põtra, milline on põdra eluring ning millised on tema suhted inimesega.

Lisaks loengule vaadatakse ka katkeid erinevatest põdrafilmidest.

Järgmised Öökulli akadeemiad toimuvad detsembri alguses: 1. detsembril on Loodusmuuseumis külas Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituudi dotsent Mall Orru, kes räägib teemal "Eesti loodusliku turba kasutamise võimalused taastusravis nii kliinikutes kui ka kodustes tingimustes" ning 8. detsembril tutvustab etnobotaanik Renata Sõukand Eesti teetaimi minevikus ja tänapäeval.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€).

Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

25. novembril kell 15 kohtub Eesti Loodusmuuseumis taas Seenioride loodusklubi – oodatakse nii püsikülastajaid kui uusi liitujaid. Sel korral teeme esimesi ettevalmistusi jõuludeks ning meisterdame meeleolukaid kaarte.

Novembrikuu kohtumisel vaasatakse lähemalt sammalde vähetuntud rakendusvõimalusi näputöö tegemisel, uuritakse nii sammalde välist kui sisemist ilu ning valmistatakse kauneid postkaarte, kingisedeleid ning muid fantaasiarikkaid lahendusi. Kes soovib, saab kasutada eelmisel kohtumisel valmistatud seenepaberit.

Näputöö kõrvale jagab Eesti Loodusmuuseumi näituse „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“ kuraator Loore Ehrlich uusi ja põnevaid teadmisi sammalde olemusest, vajalikkusest ning erinevatest kasutusvõimalustest. Kõik huvilised saavad enne loodusklubi kohtumise algust näitusega tutvuda.

Seekordses töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerimine!
Registreeruda saab telefonil 6411 739 ning e-posti teel muuseum@loodusmuuseum.ee.

Seeniorite loodusklubisse on oodatud kõik loodushuvilised inimesed ja nende sõbrad, kes soovivad harivalt ja aktiivselt aega veeta ajaloolises Tallinna vanalinnas. Vanusepiirangut ei ole ning eelnev loodusteaduste taust pole vajalik.

Seenioride loodusklubisse pääseb iga kord muuseumipiletiga – pensionärile 3 eurot. Tasuda saab enne klubi algust kassasse.

Iga kohtumist võib võtta kui eraldi üritust ning osaleda sellel, mille teema huvi pakub.