Rahvusraamatukogu suures saalis
Teisipäeval, 4. detsembril kell 18.00 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile.
Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus "Bonzo" Albrecht.
Suur linnuõhtu on 4. detsembril kella 18.00–19.30 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismäe 2, Tallinn).
Uksed avatakse kell 17.30.
Sissepääs prii. 
Kohapeal saab sularaha eest osta kalendrit "Eestimaa linnud 2019", linnuatlast, teisi linnuraamatuid ja -meeneid.
Suurt linnuõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

04.12.2018 – 08.12.2018

Esmakordselt võtab Looduse Omnibuss osa Raamatunädalast Rahvusraamatukogus.

Meilt saab kõige soodsamalt raamatuid:

Juhani Püttsepp. Ingmar Muusikus. „Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis“

Valdur Mikita. „Eesti looduse kannatuste aastad“

Loodusfoto Aastaraamat 2018 ja soodsalt ka vanemaid aastakäike.

Ostes endale ja oma sõpradele jõulukingid meilt, toetad Eesti Looduskaitse Seltsi vana seltsimaja remonti.

Alustame raamatumüügiga juba esmaspäeval loodusõhtul „Sudaan – Nuubia iidne kultuur. Hendrik Relve, Janek Sambergi ja Kristjan Jõemägi õhtu“, mis algab Rahvusraamatukogu suures saalis kell 18.

Looduse Omnibuss soovitab külastada ka Argo Kirjastuse raamatuletti, kus kohal meie sõber ja paljude ajalooretkede juht Andres Adamson.

Ootame kõiki loodusõhtule ja osa võtma raamatunädalast.

Looduse Omnibuss soovitab
Teisipäeval, 30. oktoobril 2018 kell 18

Hendrik Relve saatesarja "Kuula rändajat" avaliku saate salvestus toimub teisipäeval, 30. oktoobril kell 6 õhtul Tallinnas, Kreutzwaldi tänav 14 ERR-i uudistemaja esimeses stuudios. Teemaks on Austraalia manner, loodus ja inimesed.
Vaata ka Vikerraadio kodulehelt.

Eesti Rahvusraamatukogus
Reedel, 5. oktoobril 2018 kell 17 

Reedel avatakse Eesti Rahvusraamatukogus näitus, mis viib retkele Eesti 1960.-1970. aastate kunstiuuendusse.

Näitus põhineb Andres Eilarti kunstikogul ning vaadata on võimalik Jüri Arraku, Kaljo Põllu, Olav Marani, Elmar Kitse, Enno Halleki, Toomas Vindi, Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Palmi ja paljude teiste suurkujude uuenduslikke teoseid. Välja on pandud nii meie kunstilukku märgilisena talletunud töid kui ka täitsa avastuslikke.

Avamisel võtab sõna ka legendaarne Jüri Arrak, kes räägib oma avangardsete piltide sünnilugusid.

“Sõna “peatükk” pealkirjas polegi nii juhuslik. Eks see on otsene viide raamatule ehk siis näituse toimumispaigale. Teisalt hõlmab too “peatükk” tervet olulist perioodi, kus kunst tõusis režiimi-vastaseks osavaks võitluseks, keelatud piiride kompamiseks, salauste lahtimuukimiseks. Kindlasti ka mänguks, mille käigus sai otsida, katsetada,” kommenteerib Andres Eilart. “Kolmandaks peitub siin tähendus mu enda huvis, olen ju aegade jooksul keskendunud kogumisel ühele ja teisele, aga kõige enam kõnetab mind just 1960.-1970-ndate kunstirevolutsioon. Oli see ju lihtsate-keeruliste olukordadega aeg, kust ma isegi pärit. Ja nüüdseks moodustab avangard, modernism olulise tüki minu enda kunstikoguski.”

Näitus hõlmab just ka murrangulist 1966. aastat, mida võib nimetada kunstirevolutsiooniks Eestis.

Näitus on avatud 6. oktoobrist 6. detsembrini 2018 Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriides. Nii näituse avamisele 5. oktoobril kell 17 kui näitusele hiljem on oodatud ka Looduse Omnibussi rahvas.

Vabandame, kohad on täis!
Tallinna Looduskaitse Selts

Laupäeval, 29. Septembril 2018

Tallinna Looduskaitse Selts kutsub loodusesõpru retkele “Paekivi looduses ja ehitistes”.

Retk toimub marsruudil Viitna – Aaspere – Haljala kirik – Põdruse – Esna – Kunda (kanjon, ehitised, karjäärid) – Toolse – Karepa (Selja jõe kanjon) – Vainupea (taastatud kabel) – Karula – Vihula (ehitised) – Oandu – Esku (kabel) – Koljaku – Laviku – Ilumäe (kirik) – Joaveski (Loobu jõe astangud) – Tõugu – Vatku (Põhja-Eesti paekalda astang) – üle Vihasoo – Kotka – Kolgaküla – Tallinn.

Retke juhendab Paevana Rein Einasto.

Söögid-joogid kaasa!

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 20.

Sõidu hind 15 eurot.

Info ja registreerimine telefonil 5121 428 või e-posti aadressil tallinn@elks.ee.

Joaveski. Foto: Kaido Einama

Looduse Omnibuss soovitab

Eesti Looduskaitse Selts andis välja raamatu "Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis". Autorid Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus, kaassõna Fred Jüssi.

Album on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja Jaan Eilarti 85. sünniaastapäevale. Üks raamat, kaks kaant: üks suvise Kakerdaja rabamaastikuga ja teine lumise Haanjamaa talvepildiga. Raamat ilmus koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning seda ei ole võimalik poelettidelt osta. Osa tiraažist läheb koolidele ja raamatukogudele. Küll aga on võimalik teost saada Eesti Looduskaitse Seltsist, toetades meie Koidu 80 seltsimaja remonti. Selleks puhuks on eraldi arveldusarve, mille kontonumber on EE841010220047952017 (saaja: Eesti Looduskaitse Selts), mille laekumisi kasutatakse vaid Koidu 80 seltsimaja remondiks. Esimeseks tööks on elektrisüsteemi uuendamine. Samuti jätkame läbirääkimisi Tallinna linnaga hoonestusõiguse saamiseks Koidu 80 kinnistule.

Kõik, kes toetavad vähemalt 25 euroga, saavad kingituseks esindusliku suureformaadilise albumi. Seltsi maja remondi esimesed toetajad on Vootele Hansen, Arvo Veskimets, Arvo Iital, Piret Reimann, Piret Eensoo, Jaan Riis, Tiit Pääsuke, Toomas Tiivel, Jüri Arrak, Jüri Kõiv.

Raamatu saab kätte Eesti Looduskaitse Seltsist või seltsi üritustelt. Eelkokkuleppe korral saab albumi kätte ka Looduse Omnibussi retkedelt.

Täpsem info: Jaan Riis, tel. 5647 6297, Arvo Veskimets, tel. 5349 8109.

Vaata ELKS-i lehelt ka rahvusmaastike galeriid.

EFK Vasta mõisapargis
20.-22. juulil 2018

Fotohuvilisi ühendav iga-aastane suurüritus, Eesti Fotograafide Kokkutulek (EFK) ootab osalejaid 20.-22. juulil maalilises Vasta mõisapargis Lääne-Virumaal, Viru-Nigula külas.

Kokkutulekule on oodatud kõik fotohuvilised – nii päris algajad, juba kogemustega pildistajad kui professionaalid.

EFK 2018 raames toimuvad fotograafia eri suundi käsitlevad loengud, seminarid ja töötoad.

Programmiga tutvuda, registreeruda ja pilte eelnevatest kokkusaamistest vaadata saab siit.

Kokkutulekut toetab ja uusimat fototehnikat tutvustab I AM PHOTOGRAPHER.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Tallinna Looduskaitse Selts
6.-8. juulil 2018

Avastame ja õpime koos geograafi ja koduloolase Tiiu Saaristiga tundma Järvamaa kaunist loodust ja rikkalikku kultuurilugu.

2018. aastal tunnustati T. Saaristit kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi poolt aastakümneid kestnud kodu-uurimistöö eest elutööpreemiaga.

6. juuli
7.30 Väljasõit Tallinnast Rahvusraamatukogu juurest.
Päevamarsruut: Türi – Kabala mõisakool ja mõisapark – Kurla karstiala ja Kalevipoja põrguvärav, August Rei sünnikodu tähistav kivi – Imavere Piimandusmuuseum (ekskursioon ja võitegemise õpetus). Lõuna Imavere kõrtsis
Pärast lõunat Sassi talu jaanalinnufarm (loomapark) – Koigi mõisakool, park ja ürdiaed – Prandi allikate kaitseala, Prandi seltsimaja – Mäeküla – Mündi mõis – Paide (ringsõit, Reopalu vana kalmistu külastamine) – Türi (väike ringkäik, ujumisvõimalus paisjärves. Õhtusöök Türi kultuurimaja kohvikus) – Särevere (majutamine ja ööbimine).

7. juuli
8.00.  Hommikusöök.
8.30.  Väljasõit Säreverest
Päevamarsruut: läbi Türi (tee ääres laste laulupeo kivi) – Kirna voorestik – J. Eilarti sünnikodu – Väätsa – Mäo – Sargvere mõis (mõisamuuseum ja pargiring) – Müüsleri vabadussõja ausammas – Norra mõis ja allikad – Aruküla mõis – Koeru (teeliste kirik, kirikuaed, mälestusmärgid, Kalju Leppikuga seotud paigad) – Väinjärv – Türi (jätkub Türiga tutvumine: ringsõit, kirik ja kirikuaed) – Särevere (õhtusöök, Säreverega tutvumine ja ööbimine).
Lõunasöök toimub pikniku korras.

8. juuli
8.00.  Hommikusöök
8.30.  Väljasõit Säreverest
Päevamarsruut: Paide Muusika-ja Teatrimaja (tutvustus ja näitused) – jalutuskäik Paides (esimese laulupeo paigad, esimese eestikeelse kooli asukoht, Pärdi Muusikaaed, Paide säästva renoveerimise keskus, Paide Püha Risti kirik, keskväljaku suveprojekti tutvustus, raekoda) – Peetri (Järva-Peetri kirik, kirikuaed, lipuväljak) – Järva-Jaani suundudes teele jäävad huviväärsused (Vodja ja Öötla mõis, Kareda meierei jm) – Järva-Jaani (kirik, kirikuaed) – Rava tammik (Eesti esimene kaitseala 1936. aastast) – Ambla (kirik ja selle osa laulupeode ajaloos, kirikuaed, kalmistu, kabel) – Tagasisõit Tallinnasse
Tallinnasse jõuame tagasi orienteeruvalt 21.00.
Lõunasöök toimub pikniku korras.

Kolmepäevast loodus- ja kultuuriretke juhivad Tiiu Saarist ja Anu Sillaots.

Huvireisi maksumus on 190 €. See sisaldab retkega seotud kõiki kulusid (transport, majutus – 2 ööbimist, toitlustus – 7 toidukorda, tasulised muuseumide ja mõisakoolide külastused, kohapealsete giidide tasu).

Piknikute jaoks palume kaasa võtta kauss, kohvikruus ja supilusikas.

Info ja registreerimine e-posti aadressil tallinn@elks.ee ja telefonidel 5121 428, 5666 2960.

Tallinna Looduskaitse Selts ja Eesti Looduskaitse Seltsi tegevjuht Arvo Veskimets kutsuvad loodussõpru 4.–12. augustil toimuvale õpperetkele Valdai kõrgustikule. Selle retkega tähistatakse ühtlasi ka 40 aastat tagasi toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi õppe–ekspeditsiooni samadesse paikadesse. Tollal juhendas retke professor Enn Loigu.

Reisikava

4. august 7.00 – väljasõit Rahvusraamatukogu eest. Ületame piiri Narvas ja sõidame Kingissepa (Jamburg) kaudu Luugasse, kus on lõuna ja väike linnaekskursioon. Õhtuks jõuame Novgorodi.

5. august – tutvumine Novgorodi vaatamisväärsustega, linnaekskursioon.

6. august – edasisõit Valdai linna, kus külastame Valdai Rahvuspargi keskust.

7. august – sõidame edasi Tveri oblastisse Peno keskusesse, teel retk Volga lättele

8. august – Retk Daugava lättele

9. august –Retk Dnepri lätetele

10. august – sõidame edasi Velikije Lukisse, ööbimine Velikije Lukis

11. august – sõidame edasi Pihkva poole, peatumine Velikaja jõe alguses, õhtuks jõuame Pihkvasse

12. august – lühike linnaekskursioon, sealhulgas käik Mirožki kloostrisse 12. sajandi freskosid vaatama, edasi  Peipsi äärde, tagasiteel peatumine Jelizarovi kloostris, kus on ka lõuna. Peale lõunat tagasi Pihkva kaudu Koidula piiripunkti ja õhtuks oleme Tallinnas.

Sõidu hind 540 eurot ja see sisaldab retkega seotud kõiki kulusid (majutus, toitlustus, transport, muuseumide külastamine, linnaekskursioonid, viisa).

Retke juhendab Arvo Veskimets Eesti Looduskaitse Seltsist.

Info ja registreerimine e-posti aadressil tallinn@elks.ee või telefonil +372 5121 428.

Mihkli kiriku torniluugist suvistepühal sisemaa suunas kiigates näeb looduse suure lokkamise sees kaunist helerohelist nüanssi.

See on Eesti suurim, ligi sajal hektaril laiuv Mihkli tammik, kust Läänemaa rahvas varemalt hagu tegi. Nüüd moodustavad mahasadanud oksad ja sarapuu alusmets tiheda rägastiku.

Rataste alt keerutab pori, kui pöörad autonina paastukuus Mihkli-Kõima kruusateelt Kurese põlisküla poole.

“Villased sokid tingimata kummikute sisse, muidu hakkavad jalad siin külmetama,” tervitab Kurese loodushoiutalu peremees Urmas Vahur. Kui mahub, võib panna ka kaks paari villaseid sokke. Teedelagunemise ajal voolab Kurese paestel külatänavatel kolinal vesi.

Tulijale avaneb arhailine imedeilm, mida mujalt ei leia. Paetükkidest kiviaiaread. Eakad saarepuud kummardumas üle külg külje kõrval tukkuvate taluasemete.
Lumelaigulised lagedad loopealsed. Allikad, vulisevad kevadveed tõttamas dolomiidiküngastelt alla soosse.

“Kurese kiviaedadega tihedalt tarastatud maastikul tunnetad end justkui kadakasel saarel.

Puudub vaid merekohin, ent seda asendab alatine metsakohin – siinses kõrges kantsis on alatasa tuuline.” Nii kirjutas Urmas Vahur 2007. aasta juunikuu Eesti Looduses.
Kunagi oli ka merekohin. Kuresel võib uudistada üksteisest mõnekümne meetri kaugusel paiknevaid Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaastanguid. Veel 4000 aastat tagasi oli see rannaküla.

Nüüd laiub mere asemel Avaste soo.

Maaparandusest jäi paik puutumata tänu naabruses asuvast Emmu külast pärit ajaloolasele Ain Mäesalule. 1985. aastal ähvardas maaparandusprojekt Kurese puhtaks lükata. Toonane aspirant Ain Mäesalu kirjutas arheoloogiainspektsioonile pika seletuskirja, et tõenäoliselt on küla paari tuhande aasta vanune ja ümbruskonnas eri ajastute põldude jäänused, kalmed. Üllataval kombel see mõjus.

Eestimaa Siber. Nõnda ütles Kurese kohta juba 1938. aastal üks ajakirjanik – paik oli kui ajast maha jäänud. Elati õlgkatusega rehielamutes, samas pesti, saunu polnud. Ka Junnumaaks on Mihkli kanti nimetatud ja parastajaidki leidunud, et “junnud sellised”.

Küla viimane eideke suri 1973. aastal. Katk oli külast üle käinud. Mitte must surm, vaid punane. Just nimelt Siber.

Kurese oli legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna ehk Hirmsa Antsu (mõrvatud 1951) tagatuba. Veel 23. juunil 1948, jaanitulel Kurese Pakamäel pidas Ants kõne ja kutsus ühinema liikumisega “Vaba Eesti”. Mihkli kirikuaias on talle mälestuskivi.

Kui Ants saaks tuleval jaanipäeval oma kõnet korrata … Kui palju oleks nüüd temaga liitujaid? Kunagi sõid Kurese karjamaadel 21 pere loomad. Nüüd aitavad võsastumist vältida lihaveised.

Urmas Vahur soovib loopealseid veelgi taastada, muistset paika edasi uurida. On tõendeid, et Pakamäe ümbruses elati juba pronksiajal. “Siin on raudselt esivanemad kohal ja valvavad. Sookured kogunevad siia.” Nende järgi ongi Kurese nime saanud.

Läbi halli lepiku viib pinnasetee paari kilomeetri kaugusele Avaste soosaarel paikneva Soontagana maalinna, muinaskihelkonna keskuse juurde. Mõned taluvaremed, keldriavad. Ümberringi soo, mis ulatub Vigalani välja.

Läänemaa on isegi tasane, aga sealt, Vigala poolt, Avaste mäelt vaadates läheb silmapiir eriti kaugele. Tihti liugleb üle taevalaotuse merikotkaski.

Vaata teisi Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse rahvusmaastike lugusid Eesti Looduskaitse Seltsi lehelt.

3. juunil on võimalik ka ise neil maastikel Looduse Omnibussiga käia.

Taastatud kiviaiad, vesine külatänav. Kurese põlisküla vanas Mihkli kihelkonnas Lõuna-Läänemaal. Foto: Ingmar Muusikus