Laupäeval 18.mail 2024

Sõidame Türi Lillelaadale. Sel kevadel peetakse seda juba 45. korda. Kevadine aiatööde aeg algab Eestimaa aedades Türi Lillelaadaga. Laadal esindatud aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad teevad rikkalikult pakkumisi, millest iga aiahuviline võib leida täiendust oma koduaiale.

Lisaks taimedele müüakse ka käsitööd, talukapa. Avatud on erinevad söögikohad.  Kohal on üle 700 kaubapakkuja. Peale Lillelaada külastust sõidame Kirna mõisa. Juba viiendat korda muutub Kirna mõisapark voogavate tulbiväljade ja kirevate õiemosaiikidega lillevõlumaaks.

 Teist aastat õitseb aias kõige mustem tulp. Sel aastal saab pargis näha juba üle 100 erineva sordi tulpe. 2024 lillepeo peaesineja on väga eriline tulp nimega Eesti 100, mille
kinkis meile Hollandi Suursaatkond. Lisaks saab näha ka tulpi Läti ja nartsissi Soome.
Mõisapargis on avatud ka kohvik.

Türi Lillelaadale ja Kirna tulbivälju külastama viib Piret Reimann.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.30.
Tagasi Tallinnas kell 17.30

Sõidu hind koos Kirna tulbiväljade külastusega 35 eurot.
Hinnale lisandub Türi Lillelaada pilet 5 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 05.mail. 2024

Sõidame koos ajaloolase Ain Mäesaluga renoveeritud Kulina ja Muuga mõisat ning tünnimeistrite pealinna Avinurmet avastama. Kulina mõisat (saksa k Kullina) on esmamainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus ta Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest. 1999. aastani tegutses mõisas Kulina algkool. Aastast 2014 on mõis erakätes ja kenasti korda tehtud. Oma mõisat tutvustab meile Anti Poolamets.

Edasi sõidame Muuga mõisa.
Muuga mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 30 km kaugusel Rakverest, suunaga Peipsi järve poole. Muuga mõisaga on seotud kaks kultuurilooliselt olulist isikut, kunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-1876) ja kirjanik Eduard Vilde. Muuga küla on esmamainitud 1526. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita püha Birgitta kloostrile ning seal elanud munkade järgi on mõis saanud oma saksakeelse nime – Münckenhof – munkade mõis. Enne Neff´ide aega oli mõis Rootsi kuningriigi omanduses aga ka mitmete aadlisuguvõsade valduses. Kuulus Zoege von Manteuffelile, Klugenitele, Bergidele, Uexküll-Güldenblandidel, Vietinghoffidele. 1860. aastal ostis mõisa Carl Timoleon von Neffi abikaasa Dorothea Louise Auguste von Neff (sünd. Kaulbars), kellele kuulus ka Piira mõis. Alates 2019 aastast on mõis eraomanduses ja kuulub ettevõtja Tarmo Noodlale. Renoveeritud kunstimõisa tutvustab meile mõisaproua Mirje Noodla.

Edasi sõidame tünnimeistrite pealinna Avinurme, kus külastame Avinurme Puiduaita.Seal ootab meid lõunaspp. Lisaks saab osta kohvi ja kooki ja Avinurme puidumeistrite käsitööd.

Retke juhib ja Virumaa vanemat ja uuemat ajlugu tutvustab ajaloolane Ain Mäesalu.

NB! PALUME VAHETUSJALANÕUD KAASA VÕTTA, MÕISATE SISERUUMIDES LIIKUMISEKS.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.30
Tagasi Tallinnas kell 18.30

Sõidu hind koos lõunasupi ja mõisate ekskursioonidega 45 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 06.juuni. 2024  – esmaspäev 10.juuni 2024

Sõidame juunis juuni alguses koos geograaf Toomas Kümmeli ja ajaloolase Jaak Prozesega viiepäevasele retkele Poola.
Saame osa Krakowis toimuvast draakonite paraadist ja õpime tundma Poola loodust, ajalugu ja kultuuri.

Krakówis toimub igal aastal juuni alguses „Suur draakonite paraad“ ‒ ainulaadne, värviküllane ja suursugune üritus, mida korraldab Groteska teater ja mis on inspireeritud linna ühest kuulsamast legendist. „Suur draakonite paraad“ toimub sel aastal juba 23. korda. Kaks päeva on pungil täis üritusi, sealhulgas välietendus Visla jõel.

Laupäeva õhtul kogunevad tuhanded inimesed, et imetleda kümneid värvilisi draakoneid, mis muusika ja möirgamise saatel õhus hõljuvad. Etenduse suur finaal on hingemattev ilutulestik. Kõik draakonid võistlevad kõige ilusama ja fantaasiarikkama tiitli nimel. Järgmisel päeval marsib vanalinna tänavatel draakonite, tantsijate, orkestrite, rüütlite ja printsesside, karkudel kõndijate ja žonglööride rongkäik. Mõneks tunniks saavad neist kõigist hiiglasliku välietenduse näitlejad.

Draakon ei ole sugugi juhuslik tegelane, see on tulnud Krakówiga seotud legendidest ja kindlal kohal linna mütoloogias. Waweli draakon (poola keeles smok Wawelski) on poola mütoloogias kuulus draakon, kes elas Waweli mäe jalamil Visla jõe kaldal asuvas koopas. Üks paljudest populaarsetest draakonilugudest leiab aset Krakówis linna müütilise rajaja kuningas Krakuse valitsemisajal. Legendi järgi hoiab draakon hirmu all kohalikke külaelanikke, hävitades nende majad ja süües ära nende väikesed tütred. Probleemi meeleheitlikult lahendada püüdev kuningas Krakus pakub oma tütre Wanda kätt igale julgele mehele, kes suudab draakonist jagusaada. Kingsepp nimega Skuba võtab väljakutse vastu. Ta paneb draakonile tema koopa juurde söödaks suure kuhja väävlit, mille ablas elukas ettevaatamatult sisse õgib. Pärast seda tekib draakonil väljakannatamatu janu ja tormab Visla äärde, kus joob ja joob täitmatult kuni lõhki läheb ja
plahvatab. Seejärel abiellub kuningas Krakuse tütar võiduka Skubaga. Selle loo vanimas, 12. sajandi versioonis, mille on kirja pannud Wincenty Kadłubek, alistasid draakoni hoopis kuningas Krakuse kaks poega, Krakus II ja Lech II. Oli kuidas oli, aga igatahes seisab nüüd alates 1972. aastast Krakówis Waweli mäe jalamil draakoni koopa ees sellele müütilisele elajale pühendatud monument. Draakoni kuju on võimeline nõudmisel ka tuld purskama.

Poola ajaloolist pealinna Krakówit peetakse ka ajaloo- ja kultuurihuviliste paradiisiks. Krakow asutati juba 9. sajandil ja seal on vaatamiseks säilinud kultuuri- ja arhitektuurikihistuid peaaegu kõikidest järgnenud sajanditest. Kuulus vanalinn lummab oma turuplatsi, renessansliku kaubahalli, kirikute ja uhkete kaupmehemajadega. Waweli künkal kõrgub Poola kuningate ajalooline loss, mida arvatakse õigustatult maailma parimate muuseumide sekka. Lisaks vaatamisväärsustele teeme Looduse Omnibussi seltskonnaga laevareisi Visla jõel, et nautida sealt avanevaid vaateid linnale ja ümbritsevale.

Meie retke esimese päeva õhtuks jõuame Varssavisse, kus jääme öömajale. Teel olles teeme vajalikke sirutus-, sanitaar- ja söögipeatusi.

Teisel päeval jätkame teekonda Varssavist Krakówi suunas. Esmalt külastame maalilist Będkowska orgu, kus kõrguvad 90 m kõrgused Juura ajastu lubjakivist kaljud. Będkowska väravateks nimetatud kohas asus kaljul kunagi kindlus. Just Będkowska orus sündis Poolas alpinism ja mägironijate seas on see paik populaarne siiani. 7 km pikkusesse Będkowska orgu rajatud maastikupargis on loodud kõik mugavused ka tavalistele loodusenautijatele ja perega reisijatele. Enne Krakówisse jõudmist külastame ka kuulsat Wieliczka soolakaevandust. Mineraal haliit on keemiliselt naatriumkloriid, mida kivimina tuntakse kivisoolana. Wieliczka linnas kaevandati kivisoola 14. sajandist kuni 20. sajandini. Kaevandus demonstreerib soolakaevandamise meetodite ja tehnoloogia muutumist 700 aasta vältel. Kaevandus asub 200 km pikkuste käikude ja galeriidena seitsmel tasandil sügavusel 57 m kuni 198 m. Juba 18. sajandil muutus kaevandus turismiobjektiks. Kuid veelgi varem, 16. sajandil, märgati soola raviomadusi, 1826. aastal algas ravi soolavannides. 1978. aastal kanti kaevandus UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Õhtul jõuame paljude arvates Poola kaunimasse linna Krakówisse, mis oli Poola kuningriigi pealinnaks kuni 1596. aastani.

Kolmandal päeval teeme ringkäigu Krakówi lähiümbruses. Esmalt külastame natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurimat ja tuntuimat teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Auzchwitzi, mis asub väikelinnas Oświęcimis. Sealt 3 km kaugusel asub veel teinegi, Birkenau koonduslaager. Viimased uuringud kõnelevad teise maailmasõja ajal Auzchwitzis hukkunute arvust 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90% olid juudid. Auzchwitzi koonduslaager muudeti 1947. aastal muuseumiks, 1979. aastal kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Edasi jääb meie teele 17 500 elanikuga väikelinn Wadowice. Selles hubases ajaloolise vanalinnaga paigas aadressil Kościelna tänav 7 asub 1978. aastal paavst Johannes Paulus II-ks valitud ja pärast surma pühakuks kuulutatud Karol Józef Wojtyła perekonnakodu ja sünnikoht. Wojtyła elas selles majas kuni 1938. aastani, mil ta kolis koos isaga Krakówisse ja astus Jagelloonia ülikooli. Alates 1984. aastast on see majamuuseum, mis säilitab oma esialgse ilme ja sisaldab Wojtyła perekonnale kuulunud esemete kogu. Muuseum meenutab ka Wojtyła elu ja tööd Poolas, kuni ta 1978. aastal Krakówist Vatikani lahkus. 4500 elanikuga Kalwaria Zebrzydowska on asutatud 1617. aastal. Linn on saanud nime Kolgata (poola keeles Kalwaria) mäele rajatud bernardiinide ordu kloostri järgi, mille 1602. aastal asutas Krakówi kuberner Mikołaj Zebrzydowski. 1999. aasta arvati kloostrikompleks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Õhtuks jõuame tagasi Krakówisse, et draakonite paraadi üritustest täiel määral osa saada.

Neljas päev on meil Krakówi päralt, pärastlõunal alustame kojusõitu Varssavi suunas, kuhu hilisõhtul jääme öömajale.

Sõidu hind on 570 eurot.

Hind sisaldab: hotell  Varssavis koos õhtu- ja hommikusöökidega, hotell Krakowis koos hommikusöökidega, Wieliczka soolakaevanduse piletid koos ekskursiooniga( ostame ette ära ) ja Auschwitzi muuseumi piletid koos ekskursiooniga ( 3,5 tundi), piletid ostame ette ära.
Lisatasu eest paadisõit ja ülejäänud muuseumide külastused.

Palun andke kindlasti teada, kas soovite  ka külastada Weliczka ja Auschwitzi muuseume. Kohapeal enam ei saa meie grupiga liituda.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest neljapäeval 06.juunil kell 6.15
Tagasi Tallinnas esmaspäeval 10.juunil kell 23.30

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Sõit toimub koostöös Konnalonni Kunstikojaga

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Arved palun tasuda tähtajaks.

Neljapäev 06.juuni. 2024  – esmaspäev 10.juuni 2024

Alustame eelregistreerimist 06.juunil – 10.juunil toimuvale Poola retkele.

Sõidame juunis juuni alguses koos geograaf Toomas Kümmeli ja ajaloolase Jaak Prozesega viiepäevasele retkele Poola. Saame osa Krakowis toimuvast draakonite paraadist ja õpime tundma Poola loodust, ajalugu ja kultuuri.

Krakówis toimub igal aastal juuni alguses „Suur draakonite paraad“ ‒ ainulaadne, värviküllane ja suursugune üritus, mida korraldab Groteska teater ja mis on inspireeritud linna ühest kuulsamast legendist. „Suur draakonite paraad“ toimub sel aastal juba 23. korda.

Kaks päeva on pungil täis üritusi, sealhulgas välietendus Visla jõel. Laupäeva õhtul kogunevad tuhanded inimesed, et imetleda kümneid värvilisi draakoneid, mis muusika ja möirgamise saatel õhus hõljuvad. Etenduse suur finaal on hingematte  ilutulestik. Kõik draakonid võistlevad kõige ilusama ja fantaasiarikkama tiitli nimel. Järgmisel päeval marsib vanalinna tänavatel draakonite, tantsijate, orkestrite, rüütlite ja printsesside, karkudel kõndijate ja žonglööride rongkäik. Mõneks tunniks saavad neist kõigist hiiglasliku välietenduse näitlejad.

Draakon ei ole sugugi juhuslik tegelane, see on tulnud Krakówiga seotud legendidest ja kindlal kohal linna mütoloogias. Waweli draakon (poola keeles smok Wawelski) on poola mütoloogias kuulus draakon, kes elas Waweli mäe jalamil Visla jõe kaldal asuvas koopas.
Üks paljudest populaarsetest draakonilugudest leiab aset Krakówis linna müütilise rajaja kuningas Krakuse valitsemisajal. Legendi järgi hoiab draakon hirmu all kohalikke külaelanikke, hävitades nende majad ja süües ära nende väikesed tütred. Probleemi meeleheitlikult lahendada püüdev kuningas Krakus pakub oma tütre Wanda kätt igale julgele mehele, kes suudab draakonist jagu saada. Kingsepp nimega Skuba võtab väljakutse vastu. Ta paneb draakonile tema koopa juurde söödaks suure kuhja väävlit, mille ablas elukas ettevaatamatult sisse õgib. Pärast seda tekib draakonil väljakannatamatu janu ja tormab Visla äärde, kus joob ja joob täitmatult kuni lõhki läheb ja plahvatab. Seejärel abiellub kuningas Krakuse tütar võiduka Skubaga.

Selle loo vanimas, 12. sajandi versioonis, mille on kirja pannud Wincenty Kadłubek, alistasid draakoni hoopis kuningas Krakuse kaks poega, Krakus II ja Lech II. OlI kuidas oli, aga igatahes seisab nüüd alates 1972. aastast Krakówis Waweli mäe jalamil draakoni koopa ees sellele müütilisele elajale pühendatud monument. Draakoni kuju on võimeline nõudmisel ka tuld purskama.

Poola ajaloolist pealinna Krakówit peetakse ka ajaloo- ja kultuurihuviliste paradiisiks. Krakow asutati juba 9. sajandil ja seal on vaatamiseks säilinud kultuuri- ja arhitektuurikihistuid peaaegu kõikidest järgnenud sajanditest. Kuulus vanalinn lummab oma turuplatsi, renessansliku kaubahalli, kirikute ja uhkete kaupmehemajadega. Waweli künkal kõrgub Poola kuningate ajalooline loss, mida arvatakse õigustatult maailma parimate muuseumide sekka. Lisaks vaatamisväärsustele teeme Looduse Omnibussi seltskonnaga laevareisi Visla jõel, et nautida sealt avanevaid vaateid linnale ja ümbritsevale.

Meie retke esimese päeva õhtuks jõuame Varssavisse, kus jääme öömajale. Teel olles teeme vajalikke sirutus-, sanitaar- ja söögipeatusi.

Teisel päeval jätkame teekonda Varssavist Krakówi suunas. Esmalt külastame maalilist Będkowska orgu, kus kõrguvad 90 m kõrgused Juura ajastu lubjakivist kaljud. Będkowska väravateks nimetatud kohas asus kaljul kunagi kindlus. Just Będkowska orus sündis Poolas alpinism ja mägironijate seas on see paik populaarne siiani. 7 km pikkusesse Będkowska orgu rajatud maastikupargis on loodud kõik mugavused ka tavalistele loodusenautijatele ja perega reisijatele. Enne Krakówisse jõudmist külastame ka kuulsat Wieliczka soolakaevandust. Mineraal haliit on keemiliselt naatriumkloriid, mida kivimina tuntakse kivisoolana.Wieliczka linnas kaevandati kivisoola 14. sajandist kuni 20. sajandini. Kaevandus demonstreerib soolakaevandamise meetodite ja tehnoloogia muutumist 700 aasta vältel. Kaevandus asub 200 km pikkuste käikude ja galeriidena seitsmel tasandil sügavusel 57 m kuni 198 m. Juba 18. sajandil muutus kaevandus turismiobjektiks. Kuid veelgi varem, 16. sajandil, märgati soola raviomadusi, 1826. aastal algas ravi soolavannides. 1978. aastal kanti kaevandus UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
Õhtul jõuame paljude arvates Poola kaunimasse linna Krakówisse, mis oli Poola kuningriigi pealinnaks kuni 1596. aastani.

Kolmandal päeval teeme ringkäigu Krakówi lähiümbruses. Esmalt külastame natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurimat ja tuntuimat teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Auzchwitzi, mis asub väikelinnas Oświęcimis. Sealt 3 km kaugusel asub veel teinegi, Birkenau koonduslaager. Viimased uuringud kõnelevad teise maailmasõja ajal Auzchwitzis hukkunute arvust 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90% olid juudid. Auzchwitzi koonduslaager muudeti 1947. aastal muuseumiks, 1979. aastal kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Edasi jääb meie teele 17 500 elanikuga väikelinn Wadowice. Selles hubases ajaloolise vanalinnaga paigas aadressil Kościelna tänav 7 asub 1978. aastal paavst Johannes Paulus II-ks valitud ja pärast surma pühakuks kuulutatud Karol Józef Wojtyła perekonnakodu ja sünnikoht. Wojtyła elas selles majas kuni 1938. aastani, mil ta kolis koos isaga Krakówisse ja astus Jagelloonia ülikooli. Alates 1984. aastast on see majamuuseum, mis säilitab oma esialgse ilme ja sisaldab Wojtyła perekonnale kuulunud esemete kogu. Muuseum meenutab ka Wojtyła elu ja tööd Poolas, kuni ta 1978. aastal Krakówist Vatikani lahkus. 4500 elanikuga Kalwaria Zebrzydowska on asutatud 1617. aastal. Linn on saanud nime Kolgata (poola keeles Kalwaria) mäele rajatud bernardiinide ordu kloostri järgi, mille 1602. aastal asutas Krakówi kuberner Mikołaj Zebrzydowski. 1999. aasta arvati kloostrikompleks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Õhtuks jõuame tagasi Krakówisse, et draakonite paraadi üritustest täiel määral osa saada.

Neljas päev on meil Krakówi päralt, pärastlõunal alustame kojusõitu Varssavi suunas, kuhu hilisõhtul jääme öömajale.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest neljapäeval 06.juunil kell 6.15.  Tagasi Tallinnas esmaspäeval 10.juunil kell 23.30

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 06.juuni. 2024  – esmaspäev 10.juuni 2024

Alustame eelregistreerimist 06.juunil – 10.juunil toimuvale Poola retkele.

Sõidame juunis juuni alguses koos geograaf Toomas Kümmeli ja ajaloolase Jaak Prozesega viiepäevasele retkele Poola. Saame osa Krakowis toimuvast draakonite paraadist ja õpime tundma Poola loodust, ajalugu ja kultuuri.

Krakówis toimub igal aastal juuni alguses „Suur draakonite paraad“ ‒ ainulaadne, värviküllane ja suursugune üritus, mida korraldab Groteska teater ja mis on inspireeritud linna ühest kuulsamast legendist. „Suur draakonite paraad“ toimub sel aastal juba 23. korda.

Kaks päeva on pungil täis üritusi, sealhulgas välietendus Visla jõel. Laupäeva õhtul kogunevad tuhanded inimesed, et imetleda kümneid värvilisi draakoneid, mis muusika ja möirgamise saatel õhus hõljuvad. Etenduse suur finaal on hingematte  ilutulestik. Kõik draakonid võistlevad kõige ilusama ja fantaasiarikkama tiitli nimel. Järgmisel päeval marsib vanalinna tänavatel draakonite, tantsijate, orkestrite, rüütlite ja printsesside, karkudel kõndijate ja žonglööride rongkäik. Mõneks tunniks saavad neist kõigist hiiglasliku välietenduse näitlejad.

Draakon ei ole sugugi juhuslik tegelane, see on tulnud Krakówiga seotud legendidest ja kindlal kohal linna mütoloogias. Waweli draakon (poola keeles smok Wawelski) on poola mütoloogias kuulus draakon, kes elas Waweli mäe jalamil Visla jõe kaldal asuvas koopas.
Üks paljudest populaarsetest draakonilugudest leiab aset Krakówis linna müütilise rajaja kuningas Krakuse valitsemisajal. Legendi järgi hoiab draakon hirmu all kohalikke külaelanikke, hävitades nende majad ja süües ära nende väikesed tütred. Probleemi meeleheitlikult lahendada püüdev kuningas Krakus pakub oma tütre Wanda kätt igale julgele mehele, kes suudab draakonist jagu saada. Kingsepp nimega Skuba võtab väljakutse vastu. Ta paneb draakonile tema koopa juurde söödaks suure kuhja väävlit, mille ablas elukas ettevaatamatult sisse õgib. Pärast seda tekib draakonil väljakannatamatu janu ja tormab Visla äärde, kus joob ja joob täitmatult kuni lõhki läheb ja
plahvatab. Seejärel abiellub kuningas Krakuse tütar võiduka Skubaga.

Selle loo vanimas, 12. sajandi versioonis, mille on kirja pannud Wincenty Kadłubek, alistasid draakoni hoopis kuningas Krakuse kaks poega, Krakus II ja Lech II. Oli kuidas
oli, aga igatahes seisab nüüd alates 1972. aastast Krakówis Waweli mäe jalamil draakoni koopa ees sellele müütilisele elajale pühendatud monument. Draakoni kuju on võimeline nõudmisel ka tuld purskama.

Poola ajaloolist pealinna Krakówit peetakse ka ajaloo- ja kultuurihuviliste paradiisiks. Krakow asutati juba 9. sajandil ja seal on vaatamiseks säilinud kultuuri- ja arhitektuurikihistuid peaaegu kõikidest järgnenud sajanditest. Kuulus vanalinn lummab oma turuplatsi, renessansliku kaubahalli, kirikute ja uhkete kaupmehemajadega. Waweli künkal kõrgub Poola kuningate ajalooline loss, mida arvatakse õigustatult maailma parimate muuseumide sekka. Lisaks vaatamisväärsustele teeme Looduse Omnibussi seltskonnaga laevareisi Visla jõel, et nautida sealt avanevaid vaateid linnale ja ümbritsevale.

Meie retke esimese päeva õhtuks jõuame Varssavisse, kus jääme öömajale. Teel olles teeme vajalikke sirutus-, sanitaar- ja söögipeatusi.

Teisel päeval jätkame teekonda Varssavist Krakówi suunas. Esmalt külastame maalilist Będkowska orgu, kus kõrguvad 90 m kõrgused Juura ajastu lubjakivist kaljud. Będkowska väravateks nimetatud kohas asus kaljul kunagi kindlus. Just Będkowska orus sündis Poolas alpinism ja mägironijate seas on see paik populaarne siiani. 7 km pikkusesse Będkowska orgu rajatud maastikupargis on loodud kõik mugavused ka tavalistele loodusenautijatele ja perega reisijatele. Enne Krakówisse jõudmist külastame ka kuulsat Wieliczka soolakaevandust. Mineraal haliit on keemiliselt naatriumkloriid, mida kivimina tuntakse kivisoolana.Wieliczka linnas kaevandati kivisoola 14. sajandist kuni 20. sajandini. Kaevandus demonstreerib soolakaevandamise meetodite ja tehnoloogia muutumist 700 aasta vältel. Kaevandus asub 200 km pikkuste käikude ja galeriidena seitsmel tasandil sügavusel 57 m kuni 198 m. Juba 18. sajandil muutus kaevandus turismiobjektiks. Kuid veelgi varem, 16. sajandil, märgati soola raviomadusi, 1826. aastal algas ravi soolavannides. 1978. aastal kanti kaevandus UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.
Õhtul jõuame paljude arvates Poola kaunimasse linna Krakówisse, mis oli Poola kuningriigi pealinnaks kuni 1596. aastani.

Kolmandal päeval teeme ringkäigu Krakówi lähiümbruses. Esmalt külastame natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurimat ja tuntuimat teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Auzchwitzi, mis asub väikelinnas Oświęcimis. Sealt 3 km kaugusel asub veel teinegi, Birkenau koonduslaager. Viimased uuringud kõnelevad teise maailmasõja ajal Auzchwitzis hukkunute arvust 1,1–1,6 miljonit inimest, kellest 90% olid juudid. Auzchwitzi koonduslaager muudeti 1947. aastal muuseumiks, 1979. aastal kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Edasi jääb meie teele 17 500 elanikuga väikelinn Wadowice. Selles hubases ajaloolise vanalinnaga paigas aadressil Kościelna tänav 7 asub 1978. aastal paavst Johannes Paulus II-ks valitud ja pärast surma pühakuks kuulutatud Karol Józef Wojtyła perekonnakodu ja sünnikoht. Wojtyła elas selles majas kuni 1938. aastani, mil ta kolis koos isaga Krakówisse ja astus Jagelloonia ülikooli. Alates 1984. aastast on see majamuuseum, mis säilitab oma esialgse ilme ja sisaldab Wojtyła perekonnale kuulunud esemete kogu. Muuseum meenutab ka Wojtyła elu ja tööd Poolas, kuni ta 1978. aastal Krakówist Vatikani lahkus. 4500 elanikuga Kalwaria Zebrzydowska on asutatud 1617. aastal. Linn on saanud nime Kolgata (poola keeles Kalwaria) mäele rajatud bernardiinide ordu kloostri järgi, mille 1602. aastal asutas Krakówi kuberner Mikołaj Zebrzydowski. 1999. aasta arvati kloostrikompleks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Õhtuks jõuame tagasi Krakówisse, et draakonite paraadi üritustest täiel määral osa saada.

Neljas päev on meil Krakówi päralt, pärastlõunal alustame kojusõitu Varssavi suunas, kuhu hilisõhtul jääme öömajale.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest neljapäeval 06.juunil kell 6.15.  Tagasi Tallinnas esmaspäeval 10.juunil kell 23.30

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reedel 05.juulil. 2024

Vabandame, kohad on täis 

Sõidame ka reedel 05.juulil Noarootsi, kus sel suvel mängitakse Noarootsi teatrigaraažis

Ron Clarki etendust "Pink päikesepaistel".

Ron Clark „PINK PÄIKESEPAISTEL“

Lavastaja Vilja Nyholm-Palm

Kunstnik Karmo Mende

Mängivad Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Meelis Rämmeld (Endla Teater)

Harold ja Burt on olnud lapsepõlvesõbrad, koolivennad ja töökaaslased. Nüüd veedavad nad koos uhke nimega „Oruvaatega Aiad“ vanadekodus päevi vaieldes, arutledes, teineteise kallal armutult nokkides ja vaimukusi pildudes. Pink vaikses aianurgas pakub neile selleks segamatut võimalust.

Härrasmehelik optimist Harold on olnud kolm korda abielus, rääkimata lugematutest kõrvalsuhetest. Kõik tema viis ettevõtet on laostunud ja lapsed ei suhtle temaga. Haroldil on raske liikuda ning teda vaevavad liigesevalud, mis ei ole siiski kahandanud huvi vastassoo vastu.

Burt on teravmeelne pessimist. Ta ei pea oma tiheda tukastamise graafiku tõttu vajalikuks mitu korda päevas riideid vahetada ja seetõttu veedab oma päevi pidžaamas. Burt on kaotanud oma abikaasa ja ainsa poja. Aeg-ajalt suhtleb ta oma kadunud naisega, lubades varsti lahendada tüli, mille tõttu oli Haroldi ja Burti sõprussuhtes olnud neljakümne aasta pikkune paus.

Igapäevane pilgete ja vaimukuste loopimise rutiin muutub, kui hoolealustega liitub uus asukas. Adrienne Bliss on ilus ja müstiline filminäitlejanna, kes annab meestele uut ainet vaidlusteks ja võistlemiseks. Adrienne toob vanadekodusse uusi tuuli – organiseerib
tantsuõhtu, päevase väljasõidu ning kui selgub, et kogu asutus tahetakse ära müüa, siis ka filmigrupi vanurite toetuseks dokumentaali tegema. Ometi on Adrienne’il omad keerulised saladused…

Pole küsimustki – rõõmsameelne, särav ja toimekas Pr. Bliss võlub mängeldes oma siira olekuga pingisõbrad kõrvuni ära!

Mis saab edasi?

PINK PÄIKESEPAISTEL on teravmeelne, vaimukas ja väga soe lugu vanadekodu elanikest. See on omamoodi kummardus eluaegsele sõprusele ning samas südamlik peegeldus sellest, milliseid pettumusi, rõõme ja ootamatusi võib saatus su ette heita ka vanadekodu pingil istudes…

Enne etendust on avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.30
Tagasi Tallinnas kell 23.20

Sõidu hind koos teatripiletiga 60 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Teisipäeval 06.augustil 2024

Vabandame, kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Lahemaal Eisma Sadama paadikuuris etendust "Naisteranna needust ". Sõidame seda etendust vaatama kateisipäeval 06.augustil. 2024

NAISTERANNA NEEDUS
Karen Orlau novelli “Rannahiidsed” ainetel

Autor Sven Karja (Vanemuine)
Lavastaja Jaanus Nuutre
Kunstnik Jana Wolke
Helikunstnik Veiko Tubin
Valguskunstnik Andres Raja (Rakvere Teater)
Etenduse juht Inge Kaseleht
Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Elina Pähklimägi, Amanda
Hermiine Künnapas

Kolme eri põlvkonda kuuluva eesti naise saatused ristuvad ühes väikses rannakülas, mida piirab kohaliku naisterannana tuntud saladuslik Riimilaht. Üks ootamatu surm ja mõned kapist välja pudenenud paberid käivitavad pineva, suurt armastust ja suurt vihkamist, põletavat kättemaksu ja suuremeelset andestust tulvil sündmustejada, mille lahti harutamiseks tuleb minna ajas seitsekümmend aastat tagasi. Ühe armuvalus neiu poolt kergemeelselt lendu lastud needuse mõju ulatub üle põlvkondade ja üle riigikordade.

Mis või kes saaks selle needuse maha võtta? Eks ikka tütarde, emade ja vanaemade ühine sitkus ja nutikus, mis eesti naisel aidanud ka kõige keerulisematel aegadel ellu jääda. Pühholoogilise trilleri võtmes kirjutatud näidend toetub eesti kirjaniku Karen Orlau novellile „Rannahiidsed”.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.30
Tagasi Tallinnas kell 23.20

Sõidu hind koos teatripiletiga 55 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.
Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 08.mai. 2024
 

8. mail sõidame Rakverre raamatuesitlusele.  Kirjastusel Hea Lugu ilmus just Raul Sinialliku romaan „Ohvrilaste armee“. Raul Siniallikut kui kirjanikku kõik veel ei tea, „Ohvrilaste armee“ on alles tema teine romaan, oma esimese romaaniga „Salajane ristiretk“ võitis ta aga mõne aasta eest ajalooliste romaanide võistluse.

Uue ajaloolise seiklusromaani sündmused toimuvad põhiosas Liivi sõja ajal aastail 1573–1574. Keskseteks tegelasteks on šoti palgasõdurid, kes jõuavad Edinburghist Rootsi kaudu Revalisse ja siis Wesenbergi ehk Rakvere alla, kus suurem osa neist mõttetus kokkupõrkes sakslastega, kes on samuti moskoviite piiramas, otsa saavad. Peategelane noor šotlane Learmont sõbruneb Tallinnas Ivo Schenkenbergiga, kes pole veel oma väesalka loonud ega kuulsaks saanud. Nemadki teevad selle õnnetu retke kaasa. Oma ahneid salaplaane sepitsevad Pontus De la Gardie jt suurnikud ning nende edu korral võinuks meie pika sõja tallermaaks olnud kodukandist võib-olla saada … Prantsusmaa koloonia.

Ajaloolane Ain Mäesalu nõustas kirjastust toonase relvastuse jms osas. Ta leiab: „ …kuulsast šotlaste suguvõsast pärit Michael Learmonti vallaspoeg satub romaanis koos Ivo Schenkenbergiga pöörastesse seiklustesse. Nende seikluste kohta puuduvad küll kirjalike allikate andmed, aga ometi on Ivo Schenkenbergi kujutamine usutavam kui näiteks Eduard Bornhöhel romaanis „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“, milles on ajaloofaktid päris pea peale pööratud. Nii põnevat ajaloolist romaani kui „Ohvrilaste armee“ polegi Eestis varem ilmunud.“

Ajaloolane Uno Trumm aga nõustas kirjanikku kõiges, mis puudutab Rakvere linnust.

Kirjastust Hea Lugu esindab Meeli Müüripeal.

Meie teekonnal Tallinnast Rakverre räägib Ain Mäesalu Liivi sõja ajastust ning romaani sündmuste ajaloolisest taustast. Rakveres linnuses võtab meid kell 18.30 vastu seal töötav Uno Trumm. Ta näitab meile hakatuseks linnust, mis on sel õhtul avatud just „Ohvrilaste armee“ esitluseks. Enne esitlust võimalus osta kohvi ja teed.

Esitluse ajal vestleb autoriga Ain Mäesalu ja teda toetab oma küsimustega ka Uno Trumm. Seejärel on kõigil võimalus küsida ja Raul Siniallik jagab autogramme. Esitluse ajal on raamat müügil soodushinnaga.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.30.
Tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind 33 eurot
Kooliõpilased 23 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL, KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 28. aprillil 2024

Nädala teisel poolel saab talv läbi ning kohale jõuab kena kevad. Looduse Omnibuss kutsub kõiki aiandus ja kokandushuvilisi aiapeole Mädapea mõisa, kus meid ootab mõisa perenaine Marika Vartla. Varasemalt oleme käinud nautimas Mädapea mõisas kauneid pojenge ja flokse, siis sel korral on päeva teemaks karulauk.

 Räägime karulaugust üldse, toitude tegemisest, karulaugu säilitamisest.

Karulaugu gurmeelõuna menüü

1. Karulaugu-hapukoore salatiga
2. Karulaugumunavõi
3. Karulauguvõi
4. Pesto
5. Karulaugu-hiinakapsa supp
6. Karulaugumajonees
7.Suitsukana-karulaugu määre
9. Omletirull
10. Ahjuliha suupiste
11. Frikadel karulaugulehes
12. Magus sai lõpetuseks koos kohviga
Mõisavein pudelitega, 'Kõhurohi' 2 cm.
maitsevesi, leib
Üllatus.

Kaasa saab osta pojengide ja flokside istikuid ning põnevaid käsitöömoose.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 12.00
 Tagasi Tallinnas kell 18.15

Sõidu hind koos gurmeelõunaga 45 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!