Pühapäeval 03.novembril 2024

On veel sügisvärve ning sõidame dendroloog Olev Abneriga Lääne –  Harjumaa esinduslikke mõisaparke avastama. Külastame ka Paldiski linna, kus vaatame linnaparke ja kuulsat õunapuuaeda.

Retke sihtkohtadeks on 10.00 Saue mõisa barokkpark,  Paldiski – korrastatud keskväljak ja linnapark (endine Salavat Julajevi park), põlised paplid, magusad kirsipuud. Õunapuumets. Roomav pärn, Keila-Joa mõisa park, Vääna mõisa park. Lõunat sööme Paldiskis tavernis "Peetri  toll".

Saue mõisa park. Varaklassitsitliku hooneteansambli ümber on korrapärane pargiosa, kaugemal parkmets. Ansambli ehitas välja 1770.–1780. aastatel Friedrich Hermann von Fersen. Mõisa viib pikk allee, kus ülekaalus on harilikud pärnad, kaasliikideks harilikud
saared ja harilikud vahtrad.

Paldiski linna keskväljak on 2020. a. valminud moderne mitmefunktsionaalne haljasala. Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020 linnasüdame kategoorias. Keskväljak on keskne lipuväljak, mida ümbritseb haljastus ja mida läbivad väljakuga seotud jalgteed. Paldiski linnapark, endine Salavat Julajevi park, on klassikaline nõukogude perioodi haljasala. Salavat Julajev (baškiiri keeles Салауат Юлай улы, Салауат Юлаев; 16. juuni 1754 – 8. oktoober 1800 Paldiski) oli baškiiri rahvuskangelane, Jemeljan Pugatšovi ülestõusust osavõtja, oli sunnitööl Paldiskis. Pakri tn 4c suured euroameerika paplid. Pakri tn 1 lõhnavad kirsipuud. Paldiski viljapuumets õuna-, pirni-, ploomi-, kirsi ja isegi aprikoosipuudega. Keila-Joa mõisa park on vabakujuline ja paikneb Keila jõe orus, kuhu avanevad mitmed vaated, ning jõe kõrgetel kallastel, kuhu on rajatud pargilagendikud ja istutatud puude rühmad. Meremõisa mõisa peahoonest kujundati „romantilised varemed“. Pargiga piirnevad parkmetsad. Park koos uue mõisasüdamega ehitati suurejooneliselt välja Alexander von Benckendorffi ajal 1831–1833. Hoonetekompleks koos pargiga on Eesti alal üks esimesi historitsismi stiilis komplekse. Pargi väikeehitised said tugevasti kannatada ja suur osa neist ka hävis 1917. a., mil pargis peatus revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväeosa.

Vääna mõisa park pärineb mitmest ajajärgust. Mõisa peahoone ehitati Otto Magnus von Stackelbergi ajal 18. sajandi lõpus, praegu maastikul jälgitav park alles 19. sajandi keskel. Pargis olevad tiigid pärinevad tõenäoliselt varasemast ajast, sest ei asu peahoone teljega
sümmeetriliselt. Ebaselge on tiikidega ümbritsetud nn. Pimeaia puistu vanus, kuid Pimeaia
korrapärane planeering esindab vanemat baroklikku kujundusstiili.

Retke juhib teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 9.15. Tagasi Tallinnas kell 17.00

Sõidu hind 30 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!'

 

 

Pühapäeval 27.oktoobril 2024

Vabandame, kohad on täis

Sõidame juba traditsiooniks saanud sügisretkele Heimtalisse ja Kääriku tallu külla akadeemik Anu Rauale.
Eesti Rahva Muuseumi Heimtali keskuses vaatame koos Anu Rauaga näitust "Nööri mööda". Näitus on ajendatud Anu Raua loomingust, mida ta on ise nimetanud Mulgi kuue graafikaks. See tehnika on inspireeritud vanast villasest musta värvi Mulgi kuuest, millele on kaunistuseks peale õmmeldud punasest kaaruspaelast silmusmustrid. Punasest paelast ornamendid kaitsesid uskumuse kohaselt kuue kandjat kõige kurja eest.

Nii öelda Mulgi kuue graafikas on kaaruspael asendatud näpunööriga ning sellega kujundatakse kangatükile pilt, mille tulemusena valmib nöörvaip.

 

Kääriku talus aitame Anul teha sügistöid. Riisume lehti, korjame oksi, korrastame lillepeenraid ja tuulevaikse ilma korral teeme lõket ja põletame oksi.
Lõunat sööme Anu juures. Anu pakub maitsvaid pirukaid, kohvi ja suppi.
Lisaks suupisted ka Looduse Omnibussi poolt.
Võimalusel võtta reha kaasa.
Pärast mõnusat päeva koos Anu Rauaga Heimtalis ja Käärikul sõidame Viljandisse, kus külastame Kondase Keskust. Seal saab näha näitust "Toomiku, Ole ja Mäetamme ellujäämise kunstid".

Retke juhib kultuuriloolane Heiki Pärdi.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 8.30 Tagasi Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind koos lõunasöögiga ja ekskursioonidega Heimtalis ja Käärikul 25 eurot.

Lisatasu eest Kondase Keskuse pilet.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL! 

 

Laupäeval 26.oktoobril 2024

Sõidame Juku-Kalle Raidiga Pärnumaale, kus meid ootavad Auruveduripäev ja rongisõit Lavassaares, Eesti suurim Alpakafarm Ares ja kultuurilooline Tori koos hobuste, kiriku, Püha-Jüri kuju ja Põrguga.

 Lavassaares kus asub Mehis Helme poolt peetud ja veetud kitsarööpmelise raudteee muuseum. Vaatame raudtee ajaloo eksponaate, mida on muuseumis väga uhke kogu. Siin on vaguniteveeremi ekspositsioon, ajaloolistest veduritest rääkimata.
Kuna muuseumis toimuvad just sel hetkel aurupäevad, siis sõidame ka aururongiga. Kitsarööpmeline raudtee Eestis rajati 19. sajandi lõpul ning seda kasutati kuni 1975. aastani. Ja kuhu igale poole kitsarööpmelisega ei saanud! Tallinna sadamast Väänasse, Viljandisse, Mõisakülla, Pärnusse, aga ka Peipsi äärde Mustveesse.

Ares on Eesti-Norra pere poolt loodud Eesti suurim Alpakafarm, kus lisaks alpakadele saab näha laamasid, küülikuid, merisigu, kitsi,lambaid ja guanakosid. Alpakafarm on koduks pea kahesajale loomale.

Farmipoest saab osta erinevaid suveniire, alpakavillast valmistatud kudumeid ja alpakalõnga.

Loomi tutvustab farmi perenaine Kaja Varmison.

Tagasiteel põikame läbi Tori, kus meid võtab vastu koduloolane Argo Juske, kes tutvustab Tori põnevat ajalugu.

Retke juhib ajakirjanik ja riigikogulane Juku-Kalle Raid.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 9.15 Tagasi
Tallinnas kell 19.00

Sõidu hind koos Alpakafarmi ekskursiooniga 40 eurot

Lavassaares on Aurupäeva puhul avatud kohvik.

Lisandub Lavassaare muuseumipilet täispilet 10 eurot, sooduspilet 8 eurot ja aururongisõit täispilet 10 eurot ja sooduspilt 8 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Laupäev 16.november 2024 – pühapäev 17.november 2024

 

Tartu sõpruslinn Tampere on sama suur kui Tallinn ja Tampere Käsitöömess Soome suurim. Sõidamegi messile ning samal ajal Tamperes toimuva Valgusfestivali ilu ja linna rikkalikku kultuurielu avastama.

Retke esimese päeva veedame Käsitöömessil ja õhtul teeme ekskursiooni vanalinnas ning naudime Valgusfestivali ilu. Pühapäeval vaatame päevavalgel linna huviväärsusi ning külastame Tampere Toomkirikut,  muuseumikeskust Vapriikki ja Muumimuuseumi.

Novembri keskel vallutavad käsitöölised ja käsitööhuvilised linna. Tampere messikeskuses toimuv Soome käsitöö ja disainimess on suurim Euroopas. Sel korral toimub mess juba 28.korda.

2024 aasta teema on: Julge olla Sina. Kohal on üle 600 käsitöömeistri ja käsitöökoja. Mess toimub neljas paviljonis ja on oma ala professionaalide ja entusiastide kohtumispaik number üks.

Osta saab Soome käsitööd, käsitöötarvikuid ja -materjale, lõnga, ehteid, kangaid, raamatuid, ajakirju. Samuti maiustusi ja hõrgutisi.

Avatud on kohvikud, saab degusteerida erinevaid tooted, avatud on õpitoad, saab kohtuda ja nõu küsida erinevate meistrite käest. Kindlasti leiab sealt ka kuusepuu alla vahvaid kingitusi või mõtteid ja ideid mida ise teha.

Tagasitee Tamperest Helsingisse kulgeb läbi kaunite järvemaastike. Külastame Emil Wikströmi kunstnikukodu Visavuori. Seal valmistutakse juba jõuludeks.
Lõunat sööme Ideaparki keskuses ,mis on üks Soome suurimaid, seal saab teha veel viimaseid sisseoste. Sel päeval toimub seal ka postkaartide ja märgikogujate laat.

Tampere üldtutvustus:

”Mis meil Narva, mis Inglismaal Manchester, seda on Soomemaal Tampere. Linn on väärt, et ta tuttavaks saab; ta seisab kauni koha peal, on korrapäraselt ehitatud, hoolitsetakse puhtuse eest, ja majad tunnistavad oma ehituskombega, et inimesed siin ilu ei vihka ja et ehitusmeistrid lahkeid ja nägusaid majasid ilmale suudavad sobitada; aga peaasi on Tampere vabrikud, need teevad linna tähtsaks ja tõstavad ta igapäiste linnakeste keskelt nagu kõrgema künka otsa.”

Nii kirjeldas Eesti Postimees Tampere linna 1880. aastal. Eriti põhjalikult tutvustas ajaleht Finlaysoni tekstiilitööstust ja seda, kuidas ta oma tööliste eest hoolitses, ning Vene keisrite külastuste auks püstitatud uhket skulptuuri – kotkast, mis seisab praegugi linna põhjapoolse Näsijärve kaldal. Kes selle teksti kirjutas, pole teada, kuid papa Jannsen ja Lydia Koidula nägid seda kõike isiklikult juba kümme aastat varem. Nad saabusid linna aurulaevaga lõunast Pyhäjärve poolt. Tampere asub nimelt kahe suure järve vahelisel mäeseljandikul, millest voolab läbi Tammerkosk. Tänu selle kose taltsutatud jõule on Tamperest arenenud Põhjamaade suurim merepiirita linn, mis moodustab enam kui 400 000 elanikuga Soome suuruselt teise majanduspiirkonna.

Jannsenite ajast peale on reisimine muutunud kiiremaks ja mugavamaks. Tamperest sai ka raudteesõlm, mis muutis linna üha tuttavamaks ka eestlastele. 1930. aastatel propageeris seda töökas Eesti Vabariigi aukonsul, õllepruulija Rosa Salmelin, kes oli alati eriti külalislahke Eesti ajakirjanike vastu. Hoopis erineval moel sai linn tuntuks ajal, mil linn oli Nõukogude delegatsioonide üks kohustuslikke sihtkohti. Lenin ja Stalin olid ju siin esimest korda kohtunud. Seda meenutas Lääne-Euroopa ainus Lenini muuseum, mis alles neil päevil uksi sulgeb. Linnas on piisavalt muuseume ka ilma selleta. Näiteks Tampere endise lina- ja rauatööstuse ehk Tampella alal asuvas muuseumikeskuses Vapriikki on leida loodusmuuseum, postimuuseum, mängude muuseum ja jäähokimuuseum ning alati erinäitusi, nagu praegu "ManseRock". Tampere on ju tuntud ka kui Soome roki teerajaja ja nt Juice Leskineni kodulinn.  Kui neist ei piisa, leiame muuseume ka Tammerkoski vastaskaldalt Finlaysoni piirkonnast, mis asub samas kohas, kus Jannseni ajal ja mille ümbrus meenutab Kreenholmi Narvas. Ka siin on tööstus täielikult kadunud, kuid selle asemel on Tamperes elust pakatav kultuurikeskus. Kui Jannsen peaks täna jõudma Tamperesse, parkide, teatrite ja ülikoolide linna, võiks ta võrrelda seda ka oma kodulinna Tartuga, mis muide on Tampere sõpruslinn. Muuseas, Tampere on ka pealinn, maailma saunapealinn, aga see on juba teine lugu.

Retke ilusas eesti keeles juhib Pekka Linnainen. Ta on teenekas turismiarendaja nii siin kui sealpool Soome lahte.

Käsitööst räägib ja kogemusi jagab Haapsalu Pitsikeskuse juhataja Mirje Sims.

Bussis on avatud Pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes soovivad võivad võtta kaasa ja panna müüki oma käsitööd (kootud, heegeldatud, õmmeldud, keedetud (moosid), ehted jne).

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45.
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 315 eurot koos laevapiletite, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga, messi pääse, Tampere muuseumikeskuse pilet ja Visavuori pilet.

Lisaks saab osta hommikusöögi ja või õhtusöögi laeval.

Hommikusöökide hinnad:
Täiskasvanu – 16 €

Õhtusöökide hinnad:
Täiskasvanu – 29 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297
Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad!

 

 

Pühapäeval 20.oktoobril 2024

 

Vabandame, kohad on täis

Sõidame Lõuna-Eestisse kaunist sügist nautima. Meid ootavad Otepää kõrgustiku kaunid maastikud, Pühajärve kaunid vaated, Tamme Lauri tamm ja ajaloolised kihelkonna keskused Otepääl, Sangastes ja Kanepis.
Vaatame kirikuid, käime kalmistutel ning õpime tundma meie kultuurilugu.

Lõunat sööme Urvaste lähistel Vahtrasalu kohvikus.

Kultuuriloolist retke juhib Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 8.00 Tagasi Tallinnas kell 20.30

Sõidu hind 47 eurot

Lõunasöök on eraldi tasu eest.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

 

Laupäeval 19.oktoobril 2024

Käes on kuldne sügis ja sõidame Toomas Kokovkiniga Hiiumaad avastama. Retkel vaatame Pühalepa kirikut, selle uut tornikiivrit ja kuldset kukke tornis ning uhket Suuremõisa lossi, parki ja sanglepa alleed. Teeme ekskursiooni Vaemla villavabrikusse .Kohapeal on võimalik osta Hiiumaa lammaste villast valmistatud kudumeid. Kõik tooted on valmistatud Vaemla villavabrikus ja on naturaalsetes lambavilla värvitoonides.

Teeme ringsõidu Kassaris ja tutvume sealsete kaunite looduspaikade ja kultuurilooga. Käime ka Käina lahe linnutornis, kus saab näha Tiit Leito ja Tiit Kaljuste fotonäitust ning linnutornis sügisrändel olevaid linde. Lisaks käime Kassari kabeli juures, surnuaial, Sääre
tirbil ja Orjaku sadamas. Hiiumaa pealinnas Kärdlas külastame Üll käsitöökudumeid, kus meid ootab käsitöökoja perenaine Moonika Pannal. Külastame  Hiiumaa käsitööseltsi ja Hiiumaa Muuseumi Pikka Maja, kus saab näha kunstnik Ülo Soosteri näitust, mis pühendatud tema 100. sünniaastapäevale. Kärdlast Heltermaale sõidame läbi kuldsetes värvides kauni Sarvemaa.

Retke juhib ja oma kodusaare loodust ja kultuurilugu ning elu ja inimesi tutvustab geograaf Toomas Kokovkin.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  (Tõnismägi 2) eest kell 7.50 Tagasi Tallinnas kell 20.30

Sõidu hind  koos praami ja muuseumipiletitega 50 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

 

Pühapäeval 13.oktoobril 2024

Vabandame, sõit jääb ära!

Nädalavahetusel lubab taas ilusat sügisilma, päikest ja sooja umbes 10 kraadi ning teeme sügisvärvides matka Põhja Eesti Šveitsi. Nii on nimetanud neid kauneid Põhja Kõrvemaa oosimaastikke geograaf Jakob Kents ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Seitsme kilomeetri pikkust matka üle Jussi kanarbikunõmme Paukjärve äärde juhib Sven Luks. Paukjärve ääres kohtume ka Sveni isa legendaarse matkajuhi Romeo Luksiga, kes pühapäeval Kõrvemaal matkates tähistab oma 80. sünnipäeva.

Söögid joogid kaasa.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00 Tagasi Tallinnas kell 17.00

Sõidu hind 30 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Laupäeval 05.oktoobril 2024

Saabunud on kuldne sügis ning sõidame kaunile Lahemaale. Retke juhiks Riina Laanetu. Jalutame Muuksi panga kaunil loodusrajal. Teeme matka Aabla rappa Lahemaa suurima rahnu Majakivi juurde. Käime Pikanõmme luidetel, kaunil palumetsa rajal ning vaatame ilusat Aabla liivaranda.
Päeva keskel ootab meid Triin Veldi metsakohvik kus saab osta maitsvaid pirukaid, kohvi ja samovariteed.

Retke juhib ja oma kodukandi loodust ja kultuurilugu tutvustab looduskaitsja ja kultuuriloolane Riina Laanetu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind 30 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Arved palun tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Pühapäev 06.oktoober 2024

Kuldne sügis on käes ning sõidame koos Olev Abneriga Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa mõisaparke vaatama.

Retkel külastame :
Angerja mõisa ja linnust, Pahkla mõisa parki, Hõreda mõisa parki, Türi Kiriku parki, Särevere mõisa parki, Laupa mõisa parki, Olustvere mõisa parki.

Angerja mõisa park on kaotanud oma planeeringu, sest mõisa hooned põletati 1905.a.
revolutsioonisündmustes ja ei taastatud ning mõisasüdames vaibus ka majandustegevus. Tänapäeval on pargis ülekaalus ise kasvama hakanud puud, peamiselt saared. Angerja mõisa pargis paiknevad Raplamaa vanima osaliselt säilinud hoone 14.–15. sajandil ehitatud vasallilinnuse varemed. Linnus hävis Liivi sõjas. Ühe mõisa keskaegse omaniku Hinrich van Angerni järgi olevat mõis nime saanud.

Pahkla mõisa park on suurte vabakujuliselt paiknevate puude rühmadega ning ida- ja lõunaosas on säilinud ka pargiaasad. Mõisa peahoone hävis 1905.a . sündmuste käigus
ja ei taastatud. Varemetes on ka enamik kõrvalhooneid. Hõreda mõisa park on orienteeritud Keila jõele ja peahoone esise auringi moodustab Keila jõe käärust ümbritsetud saar. Peahoone taga oli kanalite süstee, mida ümbritses vabakujuline park, mis on osaliselt säilinud. Peahoonest lõunas paiknes korrapärase planeeringuga viljapuuaed. Kuulus on kõrgklassistsimi teoste hulka kuuluv mõisa peahoone, mis valmis 1812. aastal. Türi Kiriku park istutati 1932. –1936. a., kajastab kodukaunistamise vaimu ja on koosseisult mitmekesine.

Särevere mõisa park on rajatud 17. sajandil korrapärasena, kuid 19. sajandil vabakujuliseks ümber kujundatud. Pargist avanevad vaated Prandi jõele. Vana pargiga liitub lõuna pool nõukogude perioodil rajatud korrapärane osa. Laupa mõisa park paikneb kahel pool Pärnu jõge. Algne park oli barokne, korrapärase planeeringuga. Mõisa puidust peahoone ehitati 19. sajandi keskpaiku, kuid 1905. a. msündmuste ajal põletati see maha ning asemele ehitati kivist neobarokne hoone. Peahoone tagakülg peegeldub suurvee ajal jõe pinnalt. Tänapäeval on pargi jõe vasakkaldal olev osa omandanud metsa ilme. Olustvere mõisa park on suurepindalaline ja hästi hooldatud maastikupark, millest lähtub neli pikka alleed. Mõisa hoonestuse lasi välja ehitada 19. ja 20. sajandi vahetusel Nicolai von Fersen. Pargi kavandi koostas 1903. a. maastikuarhitekt ja Riia linna aednik Georg
Kuphaldt ning see jõuti ka enne 1905. a. realiseerida. Tänapäeval paistab park silma nii põliste pargipuude kui mitmete dendroloogiliste harulduste nagu näiteks euroopa nulg, kanada tsuuga, rumeelia mänd, valge mänd, harilik pöök suurte isenditega. Lõunat saab süüa Türil.

Retke juhib ja mõisa parke tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 09.00 Tagasi Tallinnas kell 20.00

Sõidu hind 39 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Arved palun tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Kutsume Haapsalu inimesi koos meiega sõitma Lätti Valmiera suurele sügislaadale.

Retke algus ja lõpp Haapsalus.

Laupäeval 12.oktoobril 2024

 

Käes on värviline sügisaeg ja sõidame taas Lätti. Laupäeval 12.oktoobril toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega. Kohal on 400 kauplejat, kes pakuvad head ja paremat. Pärast kolme tunnist laadal käiku vaatame kauneid Devoni liivakivipaljandeid Koiva jõe kallastel ja külastame Valmieramuižat, kus saab Läti parimaid
limonaade ja õlut.

ID kaart või pass kaasa. Sõidu hind 55 eurot. 

Väljasõit kell 7.30 Veekeskuse eest.
Tagasi Haapsalus 22.00

Info ja registreerimine
 info@looduseomnibuss.ee
Piret Reimann 51 888 42
Jaan Riis 56 47 62 97

Saadame kinnituse ja arve.